Otsustasin osa võtta
Craftwerki poolt välja kuulutatud konkursist
"Raamist väljas". Idee mulle väga meeldib - mitte niivõrd võistelda, kui just ennast proovile panna ja võibolla midagi uut katsetada. Püüda sõna otsese mõttes raamist välja mõelda.
Ja see on minu oktoobri ja novembrikuu konkursi kott. Ehk siis Sügissonaat, nagu esimese konkursi teema kõlab.
Koti materjal:
Novita Hahtuvainen (100% villane villaheie), oranz ja roosa, Karoliine Hõbelõng
merino villaheie (100% merino), tumepunane, Roosi Käsitööäri
Vooder: 100% polüester, oranz, Abakhan
Kaunistus: mulinee, pärlid
Kinnitus: krõpsupael, oranz, Abakhan
Tagaküljel klamber
Viltida olen tahtnud juba ammu ja paar korda olen ka käppa proovinud, aga ühtegi valmiseset ma siiani polnud valmis jõudnud teha. Ehk siis esimest korda õmblesin ma omavalmistatud vildist koti. Mobiilikoti, kui täpsem olla. Koti mõõdud on 9x16 cm, sisu osa kuskil 7x11 cm.
Algse inspiratsiooni sain just ühest
Craftwergi kolmapäeva kollaažist (nr 4,
umbel), mis selle eesmärgiga oligi koostatud:) Koti materjaliks viltisin kokku Novita villast ja üht merino villaheiet. Toonid said sügiseselt soojad. Esikülje kaunistasin tikitud lillede ja pärlitega. Tahaküljele õmblesin klambri, et saaks koti nt pükste külge riputada, ja seejärel õmblesin koti kokku. Ülemise kaarja osa jätsin lahtiseks, et telefoni kergemini kätte saaks.
Kõige keerulisem osa oli voodri õmblemine. Tahtsin ilmtingimata, et koti ülemine osa oleks ümara kujuga ja ei taibanud miskipärast kohe algul, kuidas küll saaks voodri serva samamoodi ilusaks ümmarguseks. Püüdsin ikka õmblusvaru ühe ja teise nipiga tagasi pöörata, aga tulemus ei kannatand kriitikat mitte üks raas. Lõpuks õmblesin voodrile üles otsa teisele poole sama lõike järgi kangatüki külge ja sain oma tahtmise:D Mis parata, pole veel õmblemises nii käpp, et sedavõrd lihtsate asjade peale kohe tuleks. Paraku ei osanud ma algul voodrit õiges mõõdus välja lõigata ja koguaeg õmblemise käigus jälle kärpisin (et koti sisse ilusti ära mahuks ja lokkima ei jääks), siis sai see ülemine osa külgedelt pisut kitsam kui koti enda kuju. Vat see viga mind ennast häirib!
Väljastpoolt on näha, kuidas kaarekujuline voodri kinnitamise õmblus ei jookse kokku küljeõmblusega (mis siiski ideaalis oli taotlus). Aga ma ei hakanud enam üles ka võtma ega uut voodrit õmblema. Järgmine kord ma tean, mis teistmoodi teha.
Ja lõpuks kinniseks õmblesin krõpsu. Kõik toon-toonis, et oleks nagu päris:)
Tänu vildile on kott mõnus pehme pesa telefonile. Ja kuna ma seekord olin jonnakas ja oma idees järeleandmisi ei teinud, siis sai tulemus selline, nagu alguses visand paberil oli (mida mul vist ei ole enam alles, et näidata).
Igatahes tänud Craftwergile, et nad sellise konkursi on viitsinud korraldada, mille eesmärk ei olegi niivõrd midagi võita, kui just ennast tegudele utsitada. Võtke ka osa!
