Kingitus kõige pisemale

Taaskord üks pisike põnn meil seltskonnas juures:) Ja nagu kõik mu väiksed armsad sõbrad, sai ka tema kingituseks sooja kampsuni. Seekordne kampsun valmis mahedates beežides ja roosades toonides, kuna tegemist noore tütarlapsega. Lõngadest kasutasin Alvita Alpakat ning Alvita Ericat. Seljaosale õmblesin vilditükkidest lamba. Lõige on ikka seesama, mis juba varasematel beebikampsunitel. Ainus vahe, et seekord kasutasin 3 mm vardaid ja sain vähemalt numbri võrra väiksema kampsuni. Selline paras vastsündinule (modell kõigest paarinädalane). Huvilistele võin orientiiriks öelda, et seljaosale lõin varrastele 50 silmust.

Siis aga sattusin ühel päeval Polkovniku blogisse ega suutnud kõiki neid Tudujäneseid ära imetleda! Nii toredad ja vahvad ja ma kohe ei saanud muudmoodi, kui pidin ise ka ühe loomakese valmis meisterdama. Kuna kampsunile juba sai lammas, siis otsustasin sinna juurde teha Tudulamba. Tudulammas sai õmmeldud pehmest fliisist, käpad ning juuksetukk peale õmmeldud väikestest vildilappidest. Nägu sai tikitud mulineega ning kõrvade juures kasutasin lillelist puuvillast kangast. Toppimiseks leidsin Kangadžunglist spetsiaalset materjali.

Palju õnne ja kõike toredat väikesele tüdrukule ja aitäh issi-Timole, kes pildid saatis:)

Kindamaraton jätkub

Kui ma juba hoo peale sain, siis ei hakka rõõmu keelama. Valmisid veel samas stiilis kindad, seekord palju värvilisemad. Alustuseks jäi mul näppu tokk Emmebi Himalaya meriinovillast lõnga. Ilus sügav tumelilla toon ja väga-väga pehme tekstuur. Kahjuks jõudsin ma selle lõngani alles siis, kui Liann Lõngas toimus lõpumüük. Ilmselt on neil midagi samaväärset asemele pakkuda, ma pole veel jõudnud uurima minna.

Sisse kudusin G-B Wolle Jili heledamad lillad triibud. Servades on kasutatud Alvita Erica helerohelist. Millegipärast mulle meeldib väga tihti alustada kudumist teist värvi lõngaga. Ehk et loon silmad ühe tooniga ja edasi hakkan kohe kuduma teisega. Lisab mingi mõnusa nüansi. Vildilapid on nagu ikka, enda vilditud. Kasutatud Pilvelammastest tellitud meriino viltimisvilla. Nööbid leidsin Kangadžunglist.

Järgmiseks jäi lõngakorvis silma ilus punane Alvita Alpaka tokk. Sai kunagi ostetud lihtsalt ilusa värvitooni pärast. Hoidsin seda pikalt, ei raatsinud ära kasutada. Ühel hetkel otsustasin, et kindad peavad siit tulema. Tokist jääb pisut väheks, läksin poodi juurde ostma - paraku aga selgus, et seda tooni enam ei ole. Seega jäi see tokk mul veel pikemaks ajaks seisma, kuni nüüdse uue kindaplaanini.

Juurde ostsin Lana Gatto VIP punase lõnga (80% villa, 20% kašmiiri). No tõeliselt pehme ja mõnus lõng (ja küllaltki kallis ka). Kuna oluliselt peenem Alpakast, siis kudusin kahekordselt. Ka nende kinnaste jaoks leidsin nööbid Kangadžunglist. 

Ühtekokku tugev värviline energiasüst. No et see kevad juba kiiremini tuleks:) Talvel nende kinnastega nagunii ei käi.

Kindad, kindad, kindad

Ühel õhtul sõbra pool külas istudes oli mul ühtäkki silme ees justtäpselt selline kindapaar. Olin juba tegelikult mõnda aega mõtisklenud, kuidas teha ägedaid ja teistmoodi kindaid. Näiteks selliseid, mis oleksid kaunistatud vildiaplikatsioonidega.

Eks idee tekkis ikka sellest viimati kootud beebi kampsunist. Isegi materjal sai kõik sama valitud. Kuna tahtsin vildist lehed just masinaga peale õmmelda, siis pidin pisut nö. kinda anatoomia üle juurdlema. Ja sündisidki sellised klapiga kindad. Klapp on küll servadest nööbitud, kuid alumine serv on kinda külge õmmeldud. No et sõrmenukid kusagilt piiluma ei hakkaks.

Kui üks paar sai valmis, läks varrastele kohe järgmine. Teised lõngad, teised värvid. Ja mõttes on veel selliseid ja teistsuguseid... Kuna ma ilmselgelt ise kõiki neid kindaid ära kanda ei jõua, siis lähevad müüki. Lihtsalt nii mõnus on selliseid kindaid kududa, kus lased fantaasial lennata ja tulemus on kohe kiirelt näha. Kampsunite sekka meeldiv vaheldus:)

Värviline vildist telefonikott

Head uut kõigile!

See telefonikott sai tegelikult juba tükk aega tagasi valmis tehtud, aga blogimiseni jõudsin alles nüüd. Tegemist tellimustööga. Soov oli saada midagi värvilist ja minule värvid väga meeldivad:) Nii pealmine kui sisemine osa on vildist. Ehk siis pehme ja kohev kotike, kuhu telefon pista ja mis kukkudes pisutki põrutuste eest kaitseb.

Kotile sai tehtud ka sang, nii et seda saab randmekotina käe peal kanda. Sanga jaoks kasutasin kahte sobivas toonis sametpaela ja õmblesin need omavahel kokku.

Praegu neid pilte siin vaadates tahaks küll soovida kõigile blogi lugejatele ja käsitöösõpradele vähemalt sama värvilist ja lõbusat uut käsitööaastat! Loodan, et tuleb palju ägedaid mõtteid ja häid ideid:)

Ümmarguste taskutega triibuline kampsun

Muster: oma looming
Lõngad:
Lana Gatto Super Alpaca (50% alkapa, 50% vill) - tumehall (04001)
Katia Andes Alpaca (100% alpakavill) - tumehall (66603)
Lana Gatto Misina (100% vill) - roosa (12549)
G-B Wolle Jil (100% vill) - must (4332)
Kokku kulus lõnga: ca 500 g
Lisaks tõmblukk 70 cm
Vardad: nr 3,5

Ühel hetkel hakkasid mind kummitama ümmargused taskud. No tõepoolest. Tekkis tahtmine endale just selliste kummaliste taskutega kampsun kududa ja nii see roosatriibuline alguse saigi. Alustasin juba märtsi kuus, kui istusin silmapõletikuga kodus ja esimene asi, kui põletik vähegi taanduma hakkas, oli vardad haarata ja kuduma hakata. See vist on juba tunnus sõltuvusest:)


Nii pikalt võttis valmimine aega, kuna vahepeal ei olnud üldse isu kududa ja kogu töö seisis lihtsalt nurgas. Kuid viimaks jõudsin võiduka lõpuni.

Põhiline tegumood on sama, mis eelmistel triibulistel (esimene versioon ja teine versioon). Ette aga kudusin taskud ning tegin seekord lukuga kampsuni. Isegi kapuutsi jõudsin vahepeal valmis kududa. Ja siis üles harutada. Ühekordne lõngast kootud kapuuts tundus liiga mannetu, kahekordsest lõngast aga sai jälle liiga raske. Ilmselt oli asi siinkohal kinni lõngavalikus - alpakast kootud esemed ongi üsna rasked. Alpaka on hea valik, kui on vaja midagi hästi langevat. Selle kapuutsi puhul oleks aga kerge villane lõng olnud arvatavasti parem lahendus. Ehk siis harutasin kapuutsi üles ja kudusin püstise kahekordse krae.

Seekord otsustasin ka järele proovida kahandusvõtte, millest ükskord varem kirjutasin. Ehk et kui on vaja servast kahandada näiteks 4 silmust, siis ma mitte ei kahanda neid kõiki korraga rea alguses, vaid kahandan alguses 3 ning tagasirea lõpus 1 (kaks silmust kokku). See väike liigutus muudab tegelikult palju. Kahandused jäävad oluliselt sujuvamad ning palju parem on detaile hiljem kokku õmmelda. Ehk siis julgen soovitada:)




Kõige keerulisem vist oli selle töö juures luku etteõmblemine. Küll ma õmblesin ja harutasin ja kirusin. Ja lubasin endale, et sellist triibulist lukuga kampsunit ei koo ma enam kunagi! Küll ei tahtnud need triibud kokku joosta, küll jäi serv kiskuma... Lõpuks harutasin ka serva üles ning kudusin uuesti. Ja kasutasin lõpetamisel Elizabeth Zimmermanni raamatust meeldejäänud soovitust - jätta silmused maha kudumata ning lihtsalt nõelaga ükshaaval kinni silmuda. Väga hea soovitus! Sellisel juhul ei pea tõesti muretsema, et mahakootud serv jäi liiga lõtv või liiga pingul. Jääb täpselt sama elastne kui kudum ise. Sedasama võtet kasutasin ka kaeluse juures.

Kampsun on soe ja pehme. Lana Gatto Super Alpakat plaanin ma kindlasti veel oma kudumites kasutada. Alpaka muudab selle lõnga pehmeks, vill annab kergust. Ja näpuga katsudes tundub kootud pind väga luksuslik:)

Soovin aga kõigile kauneid lähenevaid jõule ning uute käsitöökohtumisteni uuel aastal!

Ja nagu ikka - pilte tegi minu isiklik fotograaf Cäpsik. Aitäh!

Kuldaväärt kudumid

Lõpuks ometi saan kirjutada ka sellest vahvast projektist, millesse umbes aasta tagasi ootamatult kutse sain. Ilmunud on uus käsitööraamat "Kuldaväärt kudumid", mille kaante vahel kokku saanud 13 Eesti käsitööblogijat. Kui kirjastus Pegasus mult küsis, kas oleksin huvitatud raamatus osalemast, siis pean tunnistama, et esialgu lõin kõhklema. Nimelt oli vaja välja pakkuda kaks kavandit ja õpetused nende teostamiseks. Kuigi ma juba mõnda aega olin plaani pidanud ühel päeval mõne oma disaini kohta ka õpetus kirja panna, kartsin et see ehk siiski üle minu võimete on. Mõtlesin ja kaalusin ja otsustasin lõpuks proovida. Kunagi peab ju kusagilt alustama. Ja ma ei kahetse. Sain väga toreda kogemuse:)

Raamatus on minu poolt üks suvine raglaanlõikeline triibutop, mis kootud ühes tükis ülevalt alla. Selle topi jaoks läksin lõngapoodi ja haarasin riiulitelt kõike, mis inspireeris. No ei suutnud kuidagi valida ja lõpuks saigi kokku erinevatest lõngadest triibuline pluus. Just nimme panin maalähedase linase kõrvale sädeleva merseeritud puuvilla ja viskoosi seguse Katia Brisa. Lihtne lõige, toon-toonis kuid erineva tekstuuri ja välimusega lõngad - see oligi antud töö idee. Väikeseks nüansiks said topi juures tütarlapselikult puhvis varrukad ning heegeldatud pitsid servades. Sobib väga hästi näpuharjutuseks algajale kudujale ning ideaalselt lõngajääkide ärakasutamiseks.

"Kuldaväärt kudumid" © Stina Kase ja Kirjastus Pegasus

Teiseks tööks paluti mõelda midagi pisemat ja lihtsamat. Olen palju näinud kõikvõimalikke heegeldatud ehteid, kuid väga vähe kootud variante. Nii tekkiski idee kududa pitsilised kõrvarõngad. Kuigi alguses võib tunduda selline kudumine pisut pusimisena (eriti veel kui olla harjunud jämedate varrastega kampsuneid kuduma), on neid valmistada äärmiselt lihtne ning aega ja materjali kulub väga vähe. Ja mida peenemad vardad ja peenem lõng, seda filigraansem tulemus jääb.

"Kuldaväärt kudumid" © Stina Kase ja Kirjastus Pegasus

Selles raamatus on väga palju ideid ning ainuüksi juba pildid ise on suureks inspiratsiooni allikaks. Mina tänan omaltpoolt kirjastus Pegasust selle võimaluse eest (ja et neil üldse selline idee tekkis) ning eriti veel Stina Kaset, kes need imeilusad fotod tegi. Mingem ja uudistagem:)

Soe beebikampsun kingituseks uuele pisikesele ilmakodanikule

Suvi pidavat olema puhkuseks. Ja mina puhkasin selles mõttes ikka kohe korralikult. Kuidagi nii kipub olema, et kui õhtud valged ja ilmad soojad, siis ei kipu kuduma. Kui aga sügis saabub, haaravad käed juba iseenesest varraste järele.

Seekordseks "suveunest" äratajaks oli üks pisike beebi, kes nägi ilmavalgust augustikuus. Kuna tema vennale sai kord üks vahva väike kampsun kootud, siis ei saanud ju noorem vend kehvem olla:)

Põhimuster: Käsitöö Sügis 2006 (oma täiendustega)
Lõngad:
G-B Wolle Bamboo Touch, pruun 3 (65% villa, 35% bambusviskoosi)
Steinbach Wolle Supersport, tumebeež 93 (80% villa, 20% polüamiidi)
Alvita Erica, heleroheline 57 (50% villa, 50% akrüüli)
Kokku kulus lõnga: umbes 135 g
Vardad: nr 3,5 mm
Aplikatsioonid: ise vilditud merino villast

Võrreldes eelmise beebikampsuniga muutsin pisut mustrit, varruka otstesse kudusin ärakeeratava sooniku ning varrukate peale küünarnukkidele väikesed lapid. Osalt muidugi stiili pärast! Ja teisalt võib selle kampsuniga ka päris muretult ringi roomata.

Kui ma ehk algul pisut mures olin suure villa sisalduse tõttu, et äkki jääb beebi jaoks pisut karedaks, siis peale pesu muutus kampsun mõnusaks ja pehmeks. Eriti meeldib mulle Bamboo Touch, mis on siidine ja näpu all ülimõnus. Ning just tänu suurele villa sisaldusele peaks kampsun olema igati soe.

Viimasel ajal on mulle rohkem hakanud meeldima neutraalsed toonid. Eriti veel, kui neid saab kombineerida millegi kärtsumaga. Seega saigi kampsun tumepruun ning väikseks aktsendiks rohelised servad ning pisidetailid.

Igaljuhul soovin sooja sügist ja talve nii värskele kampsuniomanikule kui ka kõigile blogilugejatele!