Kingitus kõige pisemale

Taaskord üks pisike põnn meil seltskonnas juures:) Ja nagu kõik mu väiksed armsad sõbrad, sai ka tema kingituseks sooja kampsuni. Seekordne kampsun valmis mahedates beežides ja roosades toonides, kuna tegemist noore tütarlapsega. Lõngadest kasutasin Alvita Alpakat ning Alvita Ericat. Seljaosale õmblesin vilditükkidest lamba. Lõige on ikka seesama, mis juba varasematel beebikampsunitel. Ainus vahe, et seekord kasutasin 3 mm vardaid ja sain vähemalt numbri võrra väiksema kampsuni. Selline paras vastsündinule (modell kõigest paarinädalane). Huvilistele võin orientiiriks öelda, et seljaosale lõin varrastele 50 silmust.

Siis aga sattusin ühel päeval Polkovniku blogisse ega suutnud kõiki neid Tudujäneseid ära imetleda! Nii toredad ja vahvad ja ma kohe ei saanud muudmoodi, kui pidin ise ka ühe loomakese valmis meisterdama. Kuna kampsunile juba sai lammas, siis otsustasin sinna juurde teha Tudulamba. Tudulammas sai õmmeldud pehmest fliisist, käpad ning juuksetukk peale õmmeldud väikestest vildilappidest. Nägu sai tikitud mulineega ning kõrvade juures kasutasin lillelist puuvillast kangast. Toppimiseks leidsin Kangadžunglist spetsiaalset materjali.

Palju õnne ja kõike toredat väikesele tüdrukule ja aitäh issi-Timole, kes pildid saatis:)

Kindamaraton jätkub

Kui ma juba hoo peale sain, siis ei hakka rõõmu keelama. Valmisid veel samas stiilis kindad, seekord palju värvilisemad. Alustuseks jäi mul näppu tokk Emmebi Himalaya meriinovillast lõnga. Ilus sügav tumelilla toon ja väga-väga pehme tekstuur. Kahjuks jõudsin ma selle lõngani alles siis, kui Liann Lõngas toimus lõpumüük. Ilmselt on neil midagi samaväärset asemele pakkuda, ma pole veel jõudnud uurima minna.

Sisse kudusin G-B Wolle Jili heledamad lillad triibud. Servades on kasutatud Alvita Erica helerohelist. Millegipärast mulle meeldib väga tihti alustada kudumist teist värvi lõngaga. Ehk et loon silmad ühe tooniga ja edasi hakkan kohe kuduma teisega. Lisab mingi mõnusa nüansi. Vildilapid on nagu ikka, enda vilditud. Kasutatud Pilvelammastest tellitud meriino viltimisvilla. Nööbid leidsin Kangadžunglist.

Järgmiseks jäi lõngakorvis silma ilus punane Alvita Alpaka tokk. Sai kunagi ostetud lihtsalt ilusa värvitooni pärast. Hoidsin seda pikalt, ei raatsinud ära kasutada. Ühel hetkel otsustasin, et kindad peavad siit tulema. Tokist jääb pisut väheks, läksin poodi juurde ostma - paraku aga selgus, et seda tooni enam ei ole. Seega jäi see tokk mul veel pikemaks ajaks seisma, kuni nüüdse uue kindaplaanini.

Juurde ostsin Lana Gatto VIP punase lõnga (80% villa, 20% kašmiiri). No tõeliselt pehme ja mõnus lõng (ja küllaltki kallis ka). Kuna oluliselt peenem Alpakast, siis kudusin kahekordselt. Ka nende kinnaste jaoks leidsin nööbid Kangadžunglist. 

Ühtekokku tugev värviline energiasüst. No et see kevad juba kiiremini tuleks:) Talvel nende kinnastega nagunii ei käi.

Kindad, kindad, kindad

Ühel õhtul sõbra pool külas istudes oli mul ühtäkki silme ees justtäpselt selline kindapaar. Olin juba tegelikult mõnda aega mõtisklenud, kuidas teha ägedaid ja teistmoodi kindaid. Näiteks selliseid, mis oleksid kaunistatud vildiaplikatsioonidega.

Eks idee tekkis ikka sellest viimati kootud beebi kampsunist. Isegi materjal sai kõik sama valitud. Kuna tahtsin vildist lehed just masinaga peale õmmelda, siis pidin pisut nö. kinda anatoomia üle juurdlema. Ja sündisidki sellised klapiga kindad. Klapp on küll servadest nööbitud, kuid alumine serv on kinda külge õmmeldud. No et sõrmenukid kusagilt piiluma ei hakkaks.

Kui üks paar sai valmis, läks varrastele kohe järgmine. Teised lõngad, teised värvid. Ja mõttes on veel selliseid ja teistsuguseid... Kuna ma ilmselgelt ise kõiki neid kindaid ära kanda ei jõua, siis lähevad müüki. Lihtsalt nii mõnus on selliseid kindaid kududa, kus lased fantaasial lennata ja tulemus on kohe kiirelt näha. Kampsunite sekka meeldiv vaheldus:)

Ümmarguste taskutega triibuline kampsun

Muster: oma looming
Lõngad:
Lana Gatto Super Alpaca (50% alkapa, 50% vill) - tumehall (04001)
Katia Andes Alpaca (100% alpakavill) - tumehall (66603)
Lana Gatto Misina (100% vill) - roosa (12549)
G-B Wolle Jil (100% vill) - must (4332)
Kokku kulus lõnga: ca 500 g
Lisaks tõmblukk 70 cm
Vardad: nr 3,5

Ühel hetkel hakkasid mind kummitama ümmargused taskud. No tõepoolest. Tekkis tahtmine endale just selliste kummaliste taskutega kampsun kududa ja nii see roosatriibuline alguse saigi. Alustasin juba märtsi kuus, kui istusin silmapõletikuga kodus ja esimene asi, kui põletik vähegi taanduma hakkas, oli vardad haarata ja kuduma hakata. See vist on juba tunnus sõltuvusest:)


Nii pikalt võttis valmimine aega, kuna vahepeal ei olnud üldse isu kududa ja kogu töö seisis lihtsalt nurgas. Kuid viimaks jõudsin võiduka lõpuni.

Põhiline tegumood on sama, mis eelmistel triibulistel (esimene versioon ja teine versioon). Ette aga kudusin taskud ning tegin seekord lukuga kampsuni. Isegi kapuutsi jõudsin vahepeal valmis kududa. Ja siis üles harutada. Ühekordne lõngast kootud kapuuts tundus liiga mannetu, kahekordsest lõngast aga sai jälle liiga raske. Ilmselt oli asi siinkohal kinni lõngavalikus - alpakast kootud esemed ongi üsna rasked. Alpaka on hea valik, kui on vaja midagi hästi langevat. Selle kapuutsi puhul oleks aga kerge villane lõng olnud arvatavasti parem lahendus. Ehk siis harutasin kapuutsi üles ja kudusin püstise kahekordse krae.

Seekord otsustasin ka järele proovida kahandusvõtte, millest ükskord varem kirjutasin. Ehk et kui on vaja servast kahandada näiteks 4 silmust, siis ma mitte ei kahanda neid kõiki korraga rea alguses, vaid kahandan alguses 3 ning tagasirea lõpus 1 (kaks silmust kokku). See väike liigutus muudab tegelikult palju. Kahandused jäävad oluliselt sujuvamad ning palju parem on detaile hiljem kokku õmmelda. Ehk siis julgen soovitada:)




Kõige keerulisem vist oli selle töö juures luku etteõmblemine. Küll ma õmblesin ja harutasin ja kirusin. Ja lubasin endale, et sellist triibulist lukuga kampsunit ei koo ma enam kunagi! Küll ei tahtnud need triibud kokku joosta, küll jäi serv kiskuma... Lõpuks harutasin ka serva üles ning kudusin uuesti. Ja kasutasin lõpetamisel Elizabeth Zimmermanni raamatust meeldejäänud soovitust - jätta silmused maha kudumata ning lihtsalt nõelaga ükshaaval kinni silmuda. Väga hea soovitus! Sellisel juhul ei pea tõesti muretsema, et mahakootud serv jäi liiga lõtv või liiga pingul. Jääb täpselt sama elastne kui kudum ise. Sedasama võtet kasutasin ka kaeluse juures.

Kampsun on soe ja pehme. Lana Gatto Super Alpakat plaanin ma kindlasti veel oma kudumites kasutada. Alpaka muudab selle lõnga pehmeks, vill annab kergust. Ja näpuga katsudes tundub kootud pind väga luksuslik:)

Soovin aga kõigile kauneid lähenevaid jõule ning uute käsitöökohtumisteni uuel aastal!

Ja nagu ikka - pilte tegi minu isiklik fotograaf Cäpsik. Aitäh!

Kuldaväärt kudumid

Lõpuks ometi saan kirjutada ka sellest vahvast projektist, millesse umbes aasta tagasi ootamatult kutse sain. Ilmunud on uus käsitööraamat "Kuldaväärt kudumid", mille kaante vahel kokku saanud 13 Eesti käsitööblogijat. Kui kirjastus Pegasus mult küsis, kas oleksin huvitatud raamatus osalemast, siis pean tunnistama, et esialgu lõin kõhklema. Nimelt oli vaja välja pakkuda kaks kavandit ja õpetused nende teostamiseks. Kuigi ma juba mõnda aega olin plaani pidanud ühel päeval mõne oma disaini kohta ka õpetus kirja panna, kartsin et see ehk siiski üle minu võimete on. Mõtlesin ja kaalusin ja otsustasin lõpuks proovida. Kunagi peab ju kusagilt alustama. Ja ma ei kahetse. Sain väga toreda kogemuse:)

Raamatus on minu poolt üks suvine raglaanlõikeline triibutop, mis kootud ühes tükis ülevalt alla. Selle topi jaoks läksin lõngapoodi ja haarasin riiulitelt kõike, mis inspireeris. No ei suutnud kuidagi valida ja lõpuks saigi kokku erinevatest lõngadest triibuline pluus. Just nimme panin maalähedase linase kõrvale sädeleva merseeritud puuvilla ja viskoosi seguse Katia Brisa. Lihtne lõige, toon-toonis kuid erineva tekstuuri ja välimusega lõngad - see oligi antud töö idee. Väikeseks nüansiks said topi juures tütarlapselikult puhvis varrukad ning heegeldatud pitsid servades. Sobib väga hästi näpuharjutuseks algajale kudujale ning ideaalselt lõngajääkide ärakasutamiseks.

"Kuldaväärt kudumid" © Stina Kase ja Kirjastus Pegasus

Teiseks tööks paluti mõelda midagi pisemat ja lihtsamat. Olen palju näinud kõikvõimalikke heegeldatud ehteid, kuid väga vähe kootud variante. Nii tekkiski idee kududa pitsilised kõrvarõngad. Kuigi alguses võib tunduda selline kudumine pisut pusimisena (eriti veel kui olla harjunud jämedate varrastega kampsuneid kuduma), on neid valmistada äärmiselt lihtne ning aega ja materjali kulub väga vähe. Ja mida peenemad vardad ja peenem lõng, seda filigraansem tulemus jääb.

"Kuldaväärt kudumid" © Stina Kase ja Kirjastus Pegasus

Selles raamatus on väga palju ideid ning ainuüksi juba pildid ise on suureks inspiratsiooni allikaks. Mina tänan omaltpoolt kirjastus Pegasust selle võimaluse eest (ja et neil üldse selline idee tekkis) ning eriti veel Stina Kaset, kes need imeilusad fotod tegi. Mingem ja uudistagem:)

Soe beebikampsun kingituseks uuele pisikesele ilmakodanikule

Suvi pidavat olema puhkuseks. Ja mina puhkasin selles mõttes ikka kohe korralikult. Kuidagi nii kipub olema, et kui õhtud valged ja ilmad soojad, siis ei kipu kuduma. Kui aga sügis saabub, haaravad käed juba iseenesest varraste järele.

Seekordseks "suveunest" äratajaks oli üks pisike beebi, kes nägi ilmavalgust augustikuus. Kuna tema vennale sai kord üks vahva väike kampsun kootud, siis ei saanud ju noorem vend kehvem olla:)

Põhimuster: Käsitöö Sügis 2006 (oma täiendustega)
Lõngad:
G-B Wolle Bamboo Touch, pruun 3 (65% villa, 35% bambusviskoosi)
Steinbach Wolle Supersport, tumebeež 93 (80% villa, 20% polüamiidi)
Alvita Erica, heleroheline 57 (50% villa, 50% akrüüli)
Kokku kulus lõnga: umbes 135 g
Vardad: nr 3,5 mm
Aplikatsioonid: ise vilditud merino villast

Võrreldes eelmise beebikampsuniga muutsin pisut mustrit, varruka otstesse kudusin ärakeeratava sooniku ning varrukate peale küünarnukkidele väikesed lapid. Osalt muidugi stiili pärast! Ja teisalt võib selle kampsuniga ka päris muretult ringi roomata.

Kui ma ehk algul pisut mures olin suure villa sisalduse tõttu, et äkki jääb beebi jaoks pisut karedaks, siis peale pesu muutus kampsun mõnusaks ja pehmeks. Eriti meeldib mulle Bamboo Touch, mis on siidine ja näpu all ülimõnus. Ning just tänu suurele villa sisaldusele peaks kampsun olema igati soe.

Viimasel ajal on mulle rohkem hakanud meeldima neutraalsed toonid. Eriti veel, kui neid saab kombineerida millegi kärtsumaga. Seega saigi kampsun tumepruun ning väikseks aktsendiks rohelised servad ning pisidetailid.

Igaljuhul soovin sooja sügist ja talve nii värskele kampsuniomanikule kui ka kõigile blogilugejatele!

Villased sokid / Woolen Socks

Villaste sokkidega on alati see lugu, et mingi aeg kevadel või suvel leiad neid terve posu ja paned siis kuhugi kindlasse kohta hoiule, et talvel oleks võtta. Talvel aga ei tule enam kuidagi meelde, kus see "kindel koht" küll oli...

Ehk et siis ühel päeval, kui varbad külmetasid ja kõik sokid olid kindlalt ära paigutatud, hakkasin endale uusi kuduma. Tavaliselt koon ma lambavillast lõnga nr 2 varrastel. Üllatusega aga avastasin, et kodus on olemas ka nr 1,5 vardad ja need läksid käiku. Tulemuseks pisut tihedam kude, mis meeldibki mulle rohkem.

Lõng on 100% lambavillane. Värvidest panin mõnuga kokku kärtsu sinise ja tumerohelise ning kanna ja pöia kudusin veel kärtsuma punasega. Kuna mulle meeldivad tömbid soki otsad, siis teen ma kahandust, mida ise nimetan "kiireks lõppmänguks" - koon kuni väike varvas sees ja siis kahandan igal real varda alguses, vaheridu ei koogi. Nii saab kiiresti kahandatud ja soki otsad jäävad armsad ümarad:)

***

It's a funny thing with woolen socks - I always find a bunch of them some time in spring or summer. While I don't need socks on summertime I put them away somewhere certain place to be found on winter.  But winter comes and I can't remember where on earth is that certain place...

So one cold winter day last year I started knitting new socks. I used 100% local lambswool and needles 1,5 mm. I enjoyed mixing bright blue, dark green and really bright red. I love to make my sock toes quick and flat. That means I knit until little toe is inside and then start decreasing at the start of each needle (knit two together) on every row. No rows without decreasing. 

Poolpikkade varrukatega kampsun ehk vol 2

Ehk siis järg eelmisele postitusele:)
NB! You can find english text below!

Muster: oma looming
Lõngad:
Steinbach Wolle Supersport (80% vill, 20% polüamiid) - tumehall (084)
Katia Andes Alpaka (100% alpakavill) - tumehall (66603)
Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73)
Kokku kulus lõnga: 375 g
Vardad: nr 3,5

Nagu eelmiselgi kampsunil, alustasin kudumist altservast ringvarrastel. Ettenägelikult siis kasvatasin külgedel enne käeauku silmuseid ja seekord said õlad parajad. Ka kaelaava tegin mõne silmuse võrra avarama, jäin samade varraste peale (nr 3,5) ning kudusin laiema sooniku (kui eelmine kord 1:1 siis seekord 2:2).

Et mitte päris sama teed käia, siis lühikeste varrukate asemel kudusin poolpikad. Ning lisaks tumehallile tõin sisse ka heledamat tooni alpaka. Türkiissinine jäi ikka omale kohale triipude näol, lisaks ka varruka otstesse sinine soonik ning kampsuni allservas üks peen, pigem aimatav triibuke, kus silmad loodud sinisega ja edasi kootud kohe halliga.

Selle versiooniga olen oluliselt rohkem rahul kui eelmisega. Paremini saab alati:)

Kogu töö juures ehk kõige keerulisem osa oli varrukate külge õmblemine. Ma püüdsin anda endast parima, kuid õlgade juurest päris sujuvat õmblust ei saanudki. Kas on viga minu õmblemisoskuses või ehk peaksin hoopis mõtlema selle peale, kuidas sujuvamalt kahandusi teha?

Mina ikka olen teinud nii, et kui vaja servast kahandada nt 4 silmust, siis kahandan nad kohe ühtejutti ära. Juhtusin aga lugema õpetust, kus sellisel juhul soovitati need silmused ära jagada, nii et edasireal kahandad alguses 3 silmust ja tagasireal siis kood lõpus 2 tk kokku. Pole kunagi nii proovinud. Mis tähendab aga seda, et tuleb proovida!

Tänud Cäpsile, et ta pildistada viitsis!

In English:

In the last post you can see short sleeved pullover I knitted for some time ago. My own design:) But I wasn't quite happy with some details - shoulders and neckline were too tight. I didn't want to unravel it all and decided to knit another one. So I could learn from my mistakes and make it better.

This is the new pullover, with some changes and improved details. Body part is knitted on round needles (because I really don't enjoy sewing knits). On the sides I designed ribbing for better fitting. Knitting the first pullover I was hoping there were no increases necessary because the ribbing was flexible enough itself. But I was wrong. It turned out I was short of shoulder stitches afterwards. This time I made some more increases before armhole and it did help, shoulders came as wide as they should be:) And while I had some more stitches on shoulders I could do a wider neckline as well.

Starting from armholes the front and back side on body are knitted separately. Set-in sleeves are knitted separately as well and I had to do some sewing after all. At last I picked up stitches on neckline for the collar and knitted simple ribbing.

In conclusion - I love the way it came out. Well, I'm not very happy with the sleeve seams (they were quite hard to do to look beautiful) but then again they look pretty ok. Maybe better next time:) But one thing I can tell this pullover is warm and I can suggest the yarns I used (Steinbach Wolle Supersport and Katia Andes Alpaka, you can see more details at the start of this post).

Lühikeste varrukatega kampsun

Seda lühikeste varrukate ja kõrge kraega polo stiilis kampsunit võib ehk pidada üheks minu esimeseks disainikatsetuseks. Uurisin kudumi konstrueerimise kohta nii netist kui raamatutest ja hakkasin teostama ideed, mis mul juba mõnda aega silme ees olnud. Tulemusega jäin üllataval kombel rahule, kuigi siin on ka mõned vead, mida tulevikus parandada.

Muster: oma looming
Lõngad:
Steinbach Wolle Supersport (80% vill, 20% polüamiid) - tumehall (084)
Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73)
Liann Lõngad
Kokku kulus lõnga: 350 g
Vardad: nr 3,5, kaeluse jaoks nr 2,5

Ikka kipub nii olema, et kui tekib endal mingi idee kudumise osas, ei leia ajakirjadest õpetust, mis sobiks või ligilähedaseltki sarnane oleks. Võtsingi siis vastu otsuse, et proovin kõigega ise hakkama saada. Eks kogenud käsitöömeistrid teevad nagunii kõik lõiked ise, aga mina sain palju kasulikku infot knitty.com lehelt ja Anu Pinki "Kudumine" raamatust.

Raamatuga ma alustasingi ja algus oli lihtne. Tahtsin, et kampsun tuleks tihedalt ümber nagu polo, võtsin mõõdud ja hakkasin ringvarrastel torujalt kuduma. Külje peale kavandasin sooniku ja olin enda arvates teinud väga kavala liigutuse - soonik on veniv ja seega pääseb kahandustest-kasvatamistest, mida kitsa kudumi puhul muidu kindlasti teha tuleb. Suures osas idee töötas väga hästi, aga selgus, et päris ilma kasvatamisteta ikka ei saa, sest õlgade jaoks jääb silmuseid väheks.

Harutasin kootud tükid poolenisti üles ning kasvatasin enne käeaugu kahandusi kummalegi poole õlgade jaoks silmuseid juurde. Lõppkokkuvõttes jäi neid mul ikkagi väheseks, aga ei viitsinud enam uuesti kõike üles võtta.

Anu Pinki raamatu abil tegin nii käe- kui kaelaaugu kahandused. Kuna ma niigi nappe õlasilmuseid maha ei raatsind kududa, siis jäi ka kaelaauk pisut kitsaks (kuid kasutatavaks ja ma ei hakanud harutama). Keerulisem lugu oli juba varrukatega. Huvitaval kombel on Anu Pinki kudumisraamatust varrukate konstrueerimine täiesti välja jäetud. Kuidas küll saab kampsuni konstrueerimisest rääkida, kui niivõrd oluline asi puudub? Kas see arvati olevat liiga keeruline?

Aga abi ja juhiseid leidsin knitty.com lehelt.

Kui kellelgi huvi on lähemalt uurida, siis soovitan neid artikleid lugeda:
Ravellings on the knitted sleeve, part I
Ravellings on the knitted sleeve, part II
Ravellings on the knitted sleeve, part III

Ilmselt pean ma veel palju katsetama ja läbi proovima, et sellest osast paremini aru saada. Peale mõningast arvutamist-kudumist-üles harutamist sain ma valmis varrukakaare, mis sobis käeauguga.

Lõpuks tegin nö nähtamatud õlaõmblused (nõelusin kokku kokku mahakudumata silmused) ja õmblesin külge varrukad. Kehaosal küljeõmblusi teha ei olnud, kuna kudusin selle ühes tükis ringselt. Korjasin kaeluse servas silmused vardale ja kudusin 1:1 soonikus kõrge krae.

Kokkuvõtteks - üldiselt jäin ma rahule ja tulemus sai selline, nagu ette olin kujutanud. Vead, mis selle kudumise puhul sisse jäid, on liiga kitsad õlad (millest on ka fotodel aru saada) ning liiga kitsas kaelaauk (mida on ennemini tunda kui näha). Kuid las ta siis olla selline.

Lõngavalikuga jäin ka rahule. Supersport on üks minu lemmikuid, eriti just see tumehall toon. Kootud pind jääb väga ühtlane ja korrektne, villa sisaldus on suur, kampsun hoiab vormi ja hoiab ka mõnusalt sooja (testitud isegi kajakimatkal), polüamiid annab ehk sutike vastupidavust. Alvita Ericat kasutaksin ma aga edaspidigi pigem lisalõngana, triipude kudumiseks vms, sest on suhteliselt keeruline ilusat ühtlast pinda saada.

Peagi on valmimas sellest kampsunist versioon 2, kus praeguseks olen juba need mõned vead ära parandanud. Aga kuna ta päris valmis veel ei ole, siis ei oska öelda, kas ehk midagi muud pole tekkinud, millega ma arvestada pole osanud.

Tumepruunid kindad sinise triibuga

Triibumaania jätkub. Kui mulle jäi lõngakorvis korraga näpu vahele tumepruun ja türkiissinine lõngatokk, siis oli selge, et siit tulevad pruunil taustal sinised triibud.

Muster: ise
Lõngad:
Titan Wool Winner (100% meriinovill), tumepruun (7)
Steinbach Wolle Jumbo (20% vill, 80% akrüül), türkiis (58)
Liann Lõngad
Vardad: nr 2
Heegelnõel: nr 2

Kindad (või randmesoojendajad) on kootud parempidises koes, käeseljal kaunistuseks palmik, mis pisut vormi juurde annab. Palmikul on ka oma väike lisafunktsioon - kui muidu parempidine kude altäärest rulluma kipub, siis hoiab palmik siinkohal olukorra kontrolli all:)

Nii pöidlaots kui sõrmede osa on lahtised ja kaunistatud heegelpitsiga. Sõrmede juurde tegin topeltpitsi, et ülemisele servale rohkem raskust anda. Ja et ka iseloomu juurde anda, sest palmik ja pitsid koos muudavad ühe kinda tõeliselt peeneks ja naiselikuks.

Kui lõngadest üldisemalt rääkida, siis avastasin, et Winner on kindalõngana väga mõnus. Värvivalik lai, meriinovill ise pehme ja soe ega aja kihelema, samas villasele lõngale omaselt hoiab hästi vormi. Paraku kipub see küll aja jooksul kandes topiliseks minema ja siinkohal lambavillasele lõngale vastu ei saa. Ka alpaka on kulumise koha pealt parem ega reeda nii kergelt, kui tihedas kasutuses kinnas on. Samas ajab alpaka karva ja lambavillane ajab sügelema. Et ühel lõngal ühed head omadused ja teisel jällegi teised, katsu sa siis ühte ideaalset kinnast kokku kududa:)

Triibukindad lillas ja rohelises

Muster: ise
Lõng: lambavillane kodustest varudest
Vardad: nr 1,25

Tahtsin kududa midagi värvilist ja lihtsat. Ja olemasolevatest lõngavarudest. Juba mõni aeg tagasi sai ostetud peenikesed kindavardad - nr 1,25 ja nr 1. Innustust sain Kristi käsitööblogist, kus ühed kindad kaunimad kui teised ja idee tihedatest vastupidavatest kinnastest hakkas loomulikult kohe meeldima. Mustri jaoks mul seekord energiat polnud, tahtsin et oleks stressivaba kudumine, kus võimalikult vähe vaja sõrmega kusagil järge ajada. Kuna aga ühetaolist pinda kududa on igav ja mulle värvilised asjad väga meeldivad, siis oligi lahendus lihtne - koome triibud!

Kõige peenemate varrastega ma alustada ei julgenud, seega valisin 1,25 mm. Oi, kui teravad need on! Sain küll soovituse vardaotsi veidi liivapaberiga nühkida, kuid mul hetkel liivapaberit käepärast polnud ja hakkasin kohe kuduma. Eks need vardaotsad kudumise käigus ka ükskord mõnusmakas kulu ja ma otsustasin, et koon siis esialgu lihtsalt äärmiselt ettevaatlikult. Sõrmeotsad said aga korralikult läbi torgitud ja kindaid lõpetades ei tahtnud ma mõeldagi, et peaksin kohe otsa veel midagi nende varrastega kuduma.

Teine mure oli see, et vardad kõveraks kippusid minema. Kudumist see nüüd küll oluliselt ei takista, sest ega kinnas sellevõrra kõveram tule:) Aga olin siiski üllatunud, ma arvasin et need peened vardad vähe tugevamad on. Võibolla on siin süüdi ka lõngavalik, sest villavahetuse aegadest pärit lambavillane lõng on  küllaltki kare ega jookse väga libedalt. Vahel vaja päris sikutada, et silmusest läbi saada.

Aga kinnastest endist ka - põhivärviks valisin lillad toonid. Kontrastiks sutsuke helerohelist ning randmeossa ka triibuke sinist. Taaskord avastasin, et värve ei pea sugugi palju olema, saavutamaks värvilist tulemust. Piisab ühest-kahest.

Ja tuleb tunnistada, kindad said tihedad. Kui kunagi julgust on, peaks mõne keerukama kindatöö ette võtma. Muhu raamat seisab riiulis ja ootab aega, et sealt mõni isend välja valida ja järgi proovida.