neljapäev, märts 20

Lapp lapi haaval

Tasapisi areneb. Esialgu väga roosa. Päris mõnus on neid lapikesi õhtuti heegeldada - ei ole vaja midagi mõelda ega silmi arvutada ega mustrit jälgida ega isegi mitte värve sobitada. Nagunii tuleb just siuke kirju-mirju nagu mulle lõngad parajasti kätte satuvad.


Muidugi on mul ka mõni tõsisem projekt silmapiiril. Aga esialgu alles pean plaani ja heegeldatud lappide vahele koon ka proovilappe. Ei tasu kõigega väga kiirustada - mõni hea mõte saab aja jooksul ise selgeks.

esmaspäev, märts 17

Lõngajäägi projekt

Kuna mul eelmise kampsuniga suht palju lõngatokke ostetud sai ja ka eelmistest töödest on omajagu üle jäänud, siis otsustasin, et midagi tuleb selle olukorraga ette võtta. Et ei oleks süümepiinu, kui uute lõngatokkide järele marsin. Niisiis hakkasin heegeldama lapitekki. Töö on selles suhtes hea, et ei ole vajadust kõike korraga valmis teha. Saab lapp lapi haaval heegeldada ja just siis kui tuju ja aega juhtub olema. Ning muster on ka lihtne - tavaline kuusnurk, ühekordsetest sammastest.

pühapäev, märts 9

Roosa ja roosiline

Mudel: paanidega seelik ajakirjast "Käsitöö", suvi 2007
Kangas: 55% lina, 45% viskoos

Selline ta siis saigi. Kangas ostetud Abakhanist.


Vaatasin ka juba Burdast ühe kleidi lõike välja (piiluda saab siit), aga tundub, et seda saab ainult neil webist tellida. Ja niipalju kui mina arvutasin, tuleks selle lõike hind tunduvalt kallim, kui siit poest terve ajakiri osta. Mis teeb mind muidugi väga õnnetuks, sest mida rohkem ma seda kleiti vaatamas käin, seda rohkem meeldima hakkab. Ja paistab, et pole väga keeruline õmmelda ka, mis minusuguse algaja jaoks just sobiks. Niuts! Aga mis seal siis ikka.

teisipäev, märts 4

Võtsin julguse kokku ja hakkasin õmblema!

Ja sõna otses mõttes. Ma pole õmblemisega just eriti sina peal olnud ja otsustasin, et proovin siiski järele. Ma juba kunagi varem siin blogisin oma julgetest kavatsustest ja nüüd siis tegin asja teoks.


Alustasin väga ettevaatlikult. Kartsin, et keeran asja untsu. Olen küll enne ka õmmelnud, aga nt ühed velvetpüksid siiamaani seisavad kapis, sest normaalsed on nad seljas ainult siis, kui seisad püsti ühe kohapeal ega käi ega istu...


Õmmelda oli tegelikult tore. Ja sujus päris ladusalt, harutamisega väga vaeva nägema seekord ei pidanudki, kuna võtsin karmilt otsuse vastu - üheksa korda traagelda, üks kord õmble! Ja toimis. Valmis sai üks seelik. Väga romantiline-roosiline, paar detaili vaja veel paika õmmelda ja siis saan pildi peale püüda.


Seelik ise on suvine ja kahju kohe, et enne ei saa selga panna. Ma väga-väga loodan, et ta kappi pükste kõrvale seisma ei jää. See oleks küll pettumus. Pealegi mul juba uus idee ka olemas, mida järgmisena õmmelda. Kui päris valmis saab, siis otsustan, kas saab must õmblemise alal asja või mitte.