Roosa kootud vest

See on kõige viimane projekt, mille olen edukalt lõpetanud. See on ka mitu korda seljas käinud ja võin öelda, et olen rahul. Vesti kuduma asudes tõdesin, et lihtsam on minna lõngapoodi ja pigem seal idee välja mõelda, kui et kodus ette ära otsustada mis ja kuidas täpselt. Mingi plaan muidugi peab olema, aga sedapidi on asi lihtsalt kergem. Paraku ei pruugi just sellist lõnga müügil olla, nagu ette oled kujutanud ja ka sellist tooni just ei pruugi leiduda. Ühesõnaga hakkasin ma kuduma rohelist vesti ja välja tuli hoopis roosa! Ikka juhtub...

Peaasi, et ma teda kannan. Olengi selles suhtes võtnud kindla suuna, et kududa vaid selliseid asju, mida olen nõus ka kandma. Varem kujunesid mu kudumitest välja sellised imeteosed, mille selga panemiseks tõsiselt julgust ja närvi peab olema. Ja siiamaani nad kapis seisavad. Igat ühte vist olen korra või paar kandnud ka, kuid erilisteks lemmikuteks ei ole need kujunenud.

Siis tekkiski mul käsitöö tegemises pikem paus sisse, nüüd aga uue hoo ja innuga asja kallale.

Heatuju sokid:)

Värviline teema jätkub - triibulisest kotist jäi veel väheks ja ma kudusin ka sokid sama mustri järgi. Ju mulle siis värvid lihtsalt väga meeldivad. Ise ristisin ma need heatuju sokkideks:) Need on samuti tavalisest lambavillasest lõngast kootud ja korra ka pesumasinas pestud. Värvid küll veidi tuhmusid, heleroheline muutus hoopiski kollaseks, aga see ei jäänud üldsegi häirima.

Mobiilikotid

Ja siit esimesed üllitised, millest üks on küll juba valminud paar aastat tagasi ja teine kuskil pool aastat tagasi. Mobiilikotte on hea lihtne teha - nende jaoks ei kulu palju materjali ja tegemine ei võta ka kuigi kaua aega. Ja ainsaks piiriks on fantaasia - neid võib disainida milliseid tahes:)

Sinine kott sai tehtud siis paar aastat tagasi talvel. Oli mul näpu vahel kera lambavillast lõnga, mis oli sellise hästi mõnusa sügava sinise tooniga. Tahtsin sellest kindlasti midagi teha, aga lõnga oli vähe ja ei raatsind kõike ära raisata. Aga ühe mobiilikoti jaoks ikka natuke ohverdasin. Koti vooder on ka kootud samast lõngast ning kõik on kokku heegeldatud valge mohhääriga. Tulemus sai päris talvine. Nööriks näpupael, mis tegelikult jääb vist tiba nõrgaks - kui telefon sisse panna, siis tundub kahtlane... et kas ikka kannab ära... Klapi kinnitus on tavalise krõpsuga.


Teise koti idee kummitas päris kaua - juhtusin kodus pööningul kolama ja leidsin suurel hulgal veel vanast villavahetuse ajast pärit villaseid lõngu - kõikvõimalikes erinevates toonides. Tahtsin teha midagi värvilist ning rõõmsat ja valmis sai selline kotike.


Selle saab kinnitada klambriga vööle ja see kinnitus on juba märksa vastupidavam ja asjalikum. Voodriks õmblesin pehme fliisi, koti saab ülevalt kinni panna kahe trukiga.

Esimene sissekanne

Tegelikult on see küll juba teine sissekanne, aga kuna ma siin niigi asju ümber korraldasin, siis hakkan ka selle blogimisega otsast peale.

Ma päris pikalt mõtlesin-kõhklesin, et kas ikka teha see blogi või mitte... Aga netis ringi hulkudes see asi ikka ei andnud rahu. Päris mõnus on blogisid sirvida, ideid ja inspiratsiooni otsida - miks mitte ka ise siis oma asju näidata. Võib-olla leiab ka keegi innustust ja hakkab kuduma või heegeldama või miskit.

See blogi saabki olema puhtalt käsitöö-blogi. Siia riputan üles omateahtud asjadest pilte ja kogun kokku ka kõike muud põnevat, mis neti avarustes leidub.

Loodetavasti ei jää see sissekanne viimaseks:)

Peatse kohtumiseni!