Kulgen nüüd mõneks ajaks puhkusele. Loodetavasti leian aega või viitsin natuke ka näputööd teha. Igatahes ostsin lõngad valmis - sinna, kuhu lähen, seal kahjuks lõngapoodi pole:( Tavaliselt mul just siis tulevadki kõik head ideed, oleks vaid materjali ka kohe käeulatuses võtta...
Aga väiksed varud on seekord kaasas ja üks mõte ka - eks näis.
reede, juuni 22
pühapäev, juuni 17
Ja valmis ta ongi - minu Apricot Jacket!
Mudel: Apricot Jacket (Rebecca 27) - kootud pildi järgi
Lõng: Katia Espiga (50% puuvilla, 50% akrüüli), khaki roheline (nr 27), kokku kulus ca 350 g
Vardad: nr 3
Lõpuks ometi:) Peale väikest ehmatust lõngaga, mis vahepeal poest otsa oli saanud, jõudsin ma selle kampsuni ikkagi viimaks valmis. See mudel pärineb idee poolest kudumisajakirjast Rebecca, mida ma ise küll kunagi oma silmaga näinud pole. Kampsuni leidsin blogisid sirvides. Algne nimetus peaks olema Apricot Jacket, aga mul ta nii väga aprikoos karva pole...
Siit paar pilti, mis ma netist leidsin (esimene neist on originaal ajakirjast, teise on kudunud Domesticat ja kolmanda autor on Elli):
Ja siit siis minu kampsun:
Kuna õpetust ei suutnud ma kusagilt leida, siis pidin ma piltide järgi ise pusima ja nuputama. Iseenesest midagi keerulist see ei olnudki, aga aega võttis ikkagi. Kokku läks mul kogu selle loo peale 4 nädalat - kindlasti oleks ka kiiremini saanud, kui ei peaks tööl käima ja vahepeal muu eluga tegelema...
Põhimõtteliselt on tulemus päris ok. Igatahes selga julgen panna ja see ongi kõige olulisem:) See tähendab, et aega pole tühjalt raisatud ja tulemus on vaeva väärt. Paraku muidugi leidub paar pisiasja, mis mind ennast häirivad. Seljaosa võibolla ei ole just päris see, mis ette kujutasin. See soonikute triip ei peaks ülevalt niimoodi lehviku moodi laiali minema. Aga seal võib ka asi olla selles, et ma seljatüki suts kitsama tegin, kui esitükid kokku... Turja pealt võiks rohkem ruumi olla, aga samas ei kisu see väga hullu ja seljas olles üldse ei häiri.
Ja kokkuõmblemist peaks veel harjutama. Vahel ongi tunne, et tükid võib ju perfektselt valmis kududa, aga kokku õmmeldes tuleb hinge kinni pidada - et nüüd midagi ära ei vussiks. Just varrukate külge õmblemise juures kipub õmbluse koht siuke pusserdis jääma.
Aga no eks see kõik ole harjutamise asi.
Lõng: Katia Espiga (50% puuvilla, 50% akrüüli), khaki roheline (nr 27), kokku kulus ca 350 g
Vardad: nr 3
Lõpuks ometi:) Peale väikest ehmatust lõngaga, mis vahepeal poest otsa oli saanud, jõudsin ma selle kampsuni ikkagi viimaks valmis. See mudel pärineb idee poolest kudumisajakirjast Rebecca, mida ma ise küll kunagi oma silmaga näinud pole. Kampsuni leidsin blogisid sirvides. Algne nimetus peaks olema Apricot Jacket, aga mul ta nii väga aprikoos karva pole...
Siit paar pilti, mis ma netist leidsin (esimene neist on originaal ajakirjast, teise on kudunud Domesticat ja kolmanda autor on Elli):
Ja siit siis minu kampsun:
Kuna õpetust ei suutnud ma kusagilt leida, siis pidin ma piltide järgi ise pusima ja nuputama. Iseenesest midagi keerulist see ei olnudki, aga aega võttis ikkagi. Kokku läks mul kogu selle loo peale 4 nädalat - kindlasti oleks ka kiiremini saanud, kui ei peaks tööl käima ja vahepeal muu eluga tegelema...
Põhimõtteliselt on tulemus päris ok. Igatahes selga julgen panna ja see ongi kõige olulisem:) See tähendab, et aega pole tühjalt raisatud ja tulemus on vaeva väärt. Paraku muidugi leidub paar pisiasja, mis mind ennast häirivad. Seljaosa võibolla ei ole just päris see, mis ette kujutasin. See soonikute triip ei peaks ülevalt niimoodi lehviku moodi laiali minema. Aga seal võib ka asi olla selles, et ma seljatüki suts kitsama tegin, kui esitükid kokku... Turja pealt võiks rohkem ruumi olla, aga samas ei kisu see väga hullu ja seljas olles üldse ei häiri.
Ja kokkuõmblemist peaks veel harjutama. Vahel ongi tunne, et tükid võib ju perfektselt valmis kududa, aga kokku õmmeldes tuleb hinge kinni pidada - et nüüd midagi ära ei vussiks. Just varrukate külge õmblemise juures kipub õmbluse koht siuke pusserdis jääma.
Aga no eks see kõik ole harjutamise asi.
kolmapäev, juuni 13
Lõngasaaga
Lõngapoodi mina jõudsin, aga ehmatusega avastasin, et seda lõnga enam ei olegi! Kõik Katia Espiga khakirohelised lõngatokid olid ära ostetud (mina vist ise võtsingi riiulilt need viimased). Ja juurde tuleb lõnga ehk alles sügisel... õnneks oli müüja igati sõbralik ja abivalmis ning kohe uuris välja, kas nende Tallinna poes on veel miskit alles jäänud. Olen ennegi kuulnud häid sõnu Liann Lõnga kohta ja saan nüüd ise ka meeldivat teenindust kiita. Üks lõngatokike peaks mingi aeg siia Tartu poole liikuma ja ma loodan, et see on see õige:)
Tuleb ikka osta lõnga rohkem ja varuga, sest iialgi ei või teada. No igasugune kudmisisu läks üle, kui selgus, et see kampsun võibki pikemaks ajaks kappi lõpetamist jääda ootama. Ei saa nagu uut asja ette ka võtta, kui vana veel pooleli.
Tuleb ikka osta lõnga rohkem ja varuga, sest iialgi ei või teada. No igasugune kudmisisu läks üle, kui selgus, et see kampsun võibki pikemaks ajaks kappi lõpetamist jääda ootama. Ei saa nagu uut asja ette ka võtta, kui vana veel pooleli.
esmaspäev, juuni 11
Ehh...
Viimasest tükist jäi veel 3 rida kududa ja lõng sai otsa... Oeh... vaja veel tükid kokku õmmelda ja servad heegeldada, nii et tundub - tuleb ikkagi veelkord lõngapoodi uue lisatoki järgi kablutada...
kolmapäev, juuni 6
Muudkui koon ja koon...
... aga valmis ei taha kuidagi see asjake saada. Juba 4 nädalat mässan kampsuniga - suvel ei ole eriti aega kududa ka. Vaja igal pool mujal käia ja asjatada. Aga ma pole jonni jätnud ja loodan, et kord koidab päev kui ma oma teosega ühele poole saan!
Kui üks kudumine juba liiga pikaks kisub, siis hakkab see närvidele käima - ega kiiret kuhugi ei ole, aga no tahaks ju näha kuidas asi olema hakkab ja kuidas selga passib. Pealegi pole ma päris kindel, kas kõik ikka nii tuleb nagu algselt plaanitud - seljaosa sai niigi liiga kitsas ja varrukad oleks ka võind vähe pikema olla. Ikka peab iga kord olema midagi, mis kiiva kisub... Aga pooleli ka ei jäta, muidu jääbki teadmata ajaks seisma.
Kui üks kudumine juba liiga pikaks kisub, siis hakkab see närvidele käima - ega kiiret kuhugi ei ole, aga no tahaks ju näha kuidas asi olema hakkab ja kuidas selga passib. Pealegi pole ma päris kindel, kas kõik ikka nii tuleb nagu algselt plaanitud - seljaosa sai niigi liiga kitsas ja varrukad oleks ka võind vähe pikema olla. Ikka peab iga kord olema midagi, mis kiiva kisub... Aga pooleli ka ei jäta, muidu jääbki teadmata ajaks seisma.
Tellimine:
Postitused (Atom)