vol 2 - Teine roosa õlasall

Muster: ikka blogist Roheline
Lõng: Alvita Silkid (72% super kid mohääri, 28% siidi), roosa, kokku kulus 75 g, Liann Lõngad
Heegelnõel: nr 3,5


Juhtusin just ühest blogist lugema, et millegi valmistegemiseks läheb sul mõni päev, selle viimistlemiseks paar nädalat ja pildistamiseks mitu kuud. Mul paistab see asi viimasel ajal just nii olevat. Isegi viimistlemine küll ei võta oluliselt aega ja nt selle salli puhul ma ei raatsinudki enam viimistlemisele aega kulutada, läks kohe kandmisele. Aga et see sall pildile saada... jah, see võtab aega. Ja just selle taha blogimine pidama jääbki.

Aga sallist - muster on sama, mis eelmisel. Aint lõng on teine. Peen mohäär. Lihtsalt teine sall tundus kaela ümber mässituna hiigelsuurena, oli vaja midagi pisemat ja no... kompaktsemat niiöelda. Ja ei saa mitte mainimata jätta, kui mõnus see heegeldamine ikka on:)

vol 1 - Roosa õlasall

Muster: leitud blogist Roheline (seal lehel scrollida allapoole)
Lõng: Morella (70% akrüüli, 30% mohääri)
roosa (etiketi järgi küll punane ja piltidel tundub ka pigem punane), kokku kulus 175 g, Liann Lõngad
Heegelnõel: nr 4

Asi sai alguse sellest, et ma nägin Vero Modas roosat õlasalli, siukest hullult roosat kohe. Ja ma pidasin endaga tõsise lahingu maha, et seda mitte ära osta. Sest mis mõttes ostan ma endale poest heegeldatud salli, kui ma ise koon ja heegeldan. Seega hakkasin siis netis tuhnima ja sobivat mustrit otsima ning lõpuks alustasin korraga koguni kolme salli heegeldamist. Kõik ühe mustri järgi. Roosa muidugi sellepärast, et roosast kõik alguse sai. Kuna aga emal juubel tulekul oli, siis tahtsin talle kingituseks midagi ise teha. Nii heegeldasin ma valge salli, õrnast mohäärist (mis veel vaja pildi peale püüda). Ja kuna see mohäärsall tuli selline mõnus... siis tuleb mulle endale ka veel samal teemal samast lõngast aga teist värvi sall.

Avastasin, et heegeldamine on väga mõnus. Palju mõnusam kui kudumine - just sellise salli puhul. Töö läheb kiiresti ja on kuidagi pingevabam. Muster jäi ka ruttu pähe. Aga kui ma ikkagi suutsin mustri segi ajada, siis võis kuulda kurje sõnu, sest mohääri harutada pole üldsegi nii lõbus... Narmastest ma loobusin. Alguses küll oli plaanis, aga kui sall juba niikaugel oli, siis tundus mulle narmaste lisamine liiast.

Pooleliolevatest asjadest

Ja jälle vaikus pikka aega... Siiski-siiski, ühtteist on peagi tulemas. Paar õlasalli on kohe valmimas ja ka üks seelik on õmblemisel. Seeliku tegemine on osutunud vägagi vaevaliseks. Alguses lõike järgi vaadates tundus olevat maailma lihtsaim seelik mis üldse olla saab, aga näe - nüüd juba pea kuu aega õmblen ja valmis kuidagi ei saa. Eks siin ole süüdi ka see, et ma igal hetkel täpselt lõiget ei järginud ja oma tarkusega asja kallale läksin.

Ma ei tea, kas sellel blogil üldse siin mõni lugeja on jäänud. Aga kui juhtumisi käib mõni piilumas, siis ärge maha veel kandke:)

Siin ikka toimub miskit

Ja jälle olen suutnud niiiii pika pausi blogimisse sisse jätta. On küll olnud siin vahepeal igasugu muid tegemisi, aga õnneks on jäänud aega ka oma hobide jaoks. Nii et olen vahepeal veel ehteid teinud - katsetasin lisaks eelpainutatud traadile ka elastikpaelaga ja jäin väga rahule. Hea lihtne teha ja mugav kanda. Aga lisan siia portsu pilte, et oma pikka blogimisvõlga tasuda:)

See kaelakee on tehtud klaaspärlitest, lükkisin pärlid helmeniidile, lõpetasin otsad kalottidega ning kõige otsa vedrukinnitid:


Siin on kaks käevõru elastikpaelal:


Ühe sinise pluusi juurde oli vaja käevõru - tehtud eelpainutatud traadist, millele lükitud vaheldumisi helesinised ja läbipaistvad vikerkaarevärvilise kihiga seemnepärlid:


Ja siit paar kaelakeed, või peaks ehk ütlema kaelavõru - kasutatud eelpainutatud traati. Lõikasin lihtsalt piisavalt suure jupi traati ja ajasin pärlid peale, keerasin traadi otsad ära ning mingeid kinnitusi rohkem ei kasutanud. Seisab kaelas hästi, ainult et kipub tiirlema. Ma ikka sätin nii, et traadi otsad jääksid kaela taha, aga kuna võru on jäik, siis kipub ta ennast pöörama nii nagu tahab ja siis ma pidevalt katsun käega ja kontrollin ja pööran tagasi. See on ainus asi, mis seda tüüpi kaelaehte juures häirib. Aga eks see ongi just selle ehte omapära.






Kõik ehted on sellised lihtsad ja igapäevaseks kandmiseks. Igasugu ägedaid ideid on tegemise käigus muidugi tekkinud, kuid kõike ei jõua kohe korraga ära teha. Ja iga liigutuse jaoks jälle kulub igasugu ehtetarvikuid, mida vaja juurde muretseda. Siiani ei ole ma veel päris täpselt aru saanud, millist materjali mille puhul oleks kõige mõtekam kasutada - kõik need helmetraadid ja helmeniidid ja siis omakorda siidiniidid ja nailonniidid... silme eest lööb kirjuks. Ehk et siis avastada on veel palju:)

***

It's been pretty quiet here lately, I know. There's just so many other things to do. But luckily I found some time for my hobbies as well and here's some more jewelry. Mostly I've been using a memory wire but also discovering some new materials like elastic thread. I'm still trying to figure out all those wires and threads and strands... when to use, what to use... it feels like a long-long way to go.

Katsetused tekstiilivärvidega

Pisihaldja tegemised nakatasid sedavõrd, et ma tahtsin ise ka järgi proovida, kuidas on tsärgile joonistada. Päris esimene katsetus näitamist ei kannata. Teisega võin ma juba rohkem rahule jääda. Kujunduses kasutasin Muhu rahvuslikke motiive.

Värvilise osa tegin tekstiilivärvidega (Lefranc&Bourgois TEXTIL): ringi saamiseks kasutasin šabloone ja eri värvi triibud tupsutasin švammitükiga (kasutades triipude saamiseks ka paberitükkidest šabloone). Aega võttis, aga ma usun tulemus on seda väärt.



Ja siis jõudsin raskema osa juurde - Guttaga (Pebeo Gutta) joonistamine. Ilmselt vajab see veidi harjutamist, igatahes ei tulnud see üldse nii hästi välja kui olin oodanud. Mõne koha peal joon katkes ja mõne koha peale sai jälle liiga palju Guttat... ja käsi värises kõik see aeg ning kujundid tulid enam kui kõverad. Aga noh, alguse asi ma loodan. Kogu lugu sai triikimisega kinnitatud, nii 5 min ühelt poolt kui 5 min teiselt poolt. Vähemalt proovilapi peal oli näha, et 40 kraadise masinapesu peab küll selline asi vastu. Räägitakse, et ka 60 kraadi on täitsa ok.


Ainus asi, mis mind pisut häirima jäi (lisaks neile kõveratele Gutta joontele) on see, kuidas värv nagu kipub murenema kui riie vähegi pingule läheb. Ma ei tea, kas "murenema" on nüüd õige sõna... aga on näha, et värv pole just iga riidekiu vahele läinud ja venitades tulevad peend valged praokesed nähtavale. Võibolla on see normaalne - aga võibolla oleksin pidanud riiet värvimise ajal pingutama... kui keegi teadjam inimene juhtub seda siin lugema, siis igasugu asjakohased kommentaarid on teretulnud:)

***

My experiments with textile colors. The colored circle has been made using Lefranc&Bourgois TEXTIL and the black lines with Pebeo Gutta. I used stencil to get the circle shape and color stripes. This was the easiest part. Drawing with Gutta was much more trouble for me - all the lines seems to be too curved... sometimes there was too less Gutta and sometimes too much... I think that part needs to be practised more. But for the start I think I can be quite happy with it and hope that next time will be better:)

Pärlid-pärlid...

Otsustasin vahepeal midagi uut proovida. Las kudumine jääb rohkem sügise ja talve peale, praegu tahaks teha midagi pisikest ja armsat ja ilusat... ja et kiirelt valmis saaks:) Ühesõnaga ostsin pärlid, traadi ja tangid ning hakkasin käevõrusid meisterdama. Lihtsa käevõru õpetuse leidsin Helmehaldja töötoast. Ehk siis kõigi käevõrude tegemiseks on kasutatud eelpainutatud traati, millele on lükitud erinevad helmed.

Üks pidulikum käevõru roosadest klaaspärlitest:


Naturaalsetes toonides käevõru puuhelmestest:


Ja erinevad käevõrud pisikestest seemnehelmestest:





***

I'm taking a little break of knitting and crocheting and trying some new things like making jewelry. Here's some bracelets made of memory wire and different beads.

Puhkus läbi ja top valmis

Oli päris pikk paus siin vahepeal. Mõtlesin küll, et puhkuse ajal vardaid nurka ei viska jne, aga ikkagi oli muid tegemisi. Ja hea ongi. Vahepeal on lihtsalt vaja puhata. Oma suvise topi sain siiski valmis. Ja hakkas seljas istuma küll.

Mudel: minu enda disain
Lõng: Katia Espiga (50% puuvill, 50% akrüül), rohekas, beez, helesinine, heleroheline, punane ja naturaalne valge, kokku kulus võibolla kuskil 150 g ehk
Heegelnõel: nr 3


Kehaosa heegeldasin põikipidi, kuna tahtsin saada püstiseid triipe. Põhiliselt ühekordsetest sammastest, aga et top rohkem kehakuju järgiks, siis kohati heegeldasin pool rida tavaliste kinnissilmustega. Nii et ülemine osa on veidi kitsam kui alumine osa.


Õlapaelad heegeldasin ka ühekordsetest sammastest ja korra veel ka kinnissilmustega üle. Kaunistuseks heegeldasin esiosale veel pisikesed lilled. Algul muretsesin, et top jääb liiga jäik. Umbes nagu korsett, aga polnd viga. Espiga on piisavalt pehme lõng, et sellepärast küll muretseda pole vaja. Kui just ise hirmtugevalt ei heegelda.


***

I had a little summer vacation and that's way here's been so quiet. But this is my summer top, finished and ready to wear. I used Katia Espiga for the yarn and it turned out quite well. Feels good to wear it:)

Suveks heegeldatud top

Tekkis tahtmine midagi värvilist ja pisikest teha. Et oleks lõbus ja saaks kiiresti valmis. Ehk siis hakkasin topi heegeldama. Mingit mustrit mul ei ole, lihtsalt vaatan ja teen. Praeguseks on juba kehaosa valmis ja ka ülemine osa on tehtud, aga kui kokku panen, siis ei ole nagu üldse see... ma ei tea, kas sest asjast ka asja saab. Algul mõtlesin küll, et no mis see pisike top ära heegeldada ei ole. Aga nüüd tundub, et polegi nii lihtne. Kui ikka seljas ei istu, siis ma teda selga ei pane ju ka. Ja praegu ta kohe üldse ei istu. Veel. (ma pole alla andnud)


Praegu piltidel on näha ainult pisut detaile, ma kogu lugu veel ei julge näidata. Lõngaks valisin Katia Espiga. Tükk aega seisin lõngapoes puuvillaste leti ees ja näppisin erinevaid lõngu. Küll on kahju, et peab valima kas värviliste lõngade või siis pehmete lõngade vahel. Ses suhtes, et Capri on väga laheda värvivalikuga ja ma iga kell oleks nõus sealt midagi võtma, aga kuidagi maru jäik on see lõng. Ma ükskord kudusin ühele beebile kampsuni. Oli ka just rõõmsaid värve vaja, aga kamsun jäigi siuke suhteliselt jäik ja üldse mitte beebisõbralik. Ei usu eriti, et see kandmisele läks. Samas pehmemate lõngade seas on jälle vähem värve valida. Kõike head korraga ei saa.

***

I felt like doing something colorful and small so that it would be more fun and not so much work. So I decided to crochet a top for the summer. At first I thought it would be very easy and simple doing such a thing but now it seems to be more difficult. The fitting is a problem - it just doesn't feel right... I don't have any pattern so I have to figure it out myself. But I will not give up and I hope to show some pictures of the top soon. For so far here's some details on the photos.

Vahepalaks mõned lapid

Kuna millestki muust asjalikust hetkel raporteerida pole, siis siit mõned heegeldatud lapid. Ikka see lõngajäägi projekt, millest lõpuks kunagi üks lapitekk peaks valmis saama. Momendil siis rohelise lainel. Vaatan jalgpalli EMi ja lasen samas ka näppudel käia:) Või noh, olgem ausad - aegajalt lasen näppudel käia... täna jõudsin ainult kaks lappi tehtud, mäng läks põnevaks...

Ja samas mõlgutan ka mõtteid järgmise tõsisema projekti teemal, aga senini pole veel suutnud ära otsustada, mida teha.

***

There's nothing much going on right now. I'm still thinking about new possible projects but just can't decide which one to do. At the moment I'm crocheting some pieces for my blanket and here're some pictures of them.

No lõpuks ometi sai valmis!

Mudel: Seamless Hybrid by Elizabeth Zimmermann
Lõng: Bergere de France Sport (51% puuvill, 49% akrüül), tumesinine ja hall, kokku kulus 450 g
Vardad: ringvardad nr 4,5 (kaeluse jaoks nr 4)

Peale pikka pausi saan lõpuks ometi midagi jälle nö esitleda. Nagu kuskil juba varemgi mainitud sai - idee otsa komistasin Brooklyntweedi blogis. Minu meelest üks stiilseimaid meestekampsuneid üldse, siuke lihtne ja konkreetse joonega. Eriti meeldivad mulle õlapealsed. Ja eriti-eriti meeldib mulle, et ei pea midagi õmblema. Nojah, väljaarvatud selja taga ja kaenlaalused. Isegi vaatamata suurele pusimisele varrastel jõudsin ma lõpuks ikkagi otsusele, et lõpptulemus kaalub asja üle.


Tuleb tunnistada, et seekord sai jälle pildi järgi nuputatud (mis on alati tegelikult väga põnev), aga otsustasin lõpuks ikkagi raamatu ka ära tellida (Elizabeth Zimmermann "Knitting Without Tears"). Olen ikka naljatilk küll selles suhtes, et kõigepealt pusserdan ise valmis ja siis tellin õpetuse ka ära :)) Aga nii siin-seal tahaks teada, kuidas asi tegelikult käib, sest mulle tundub, et kohati sai ikka kilplase tööd tehtud. Ja kuna mulle hilisem tükkide kokkuõmblemine väga ei istu, siis loodan, et ehk saan sealt veel ideid igast seamless-projektide jaoks.


Üks suuremaid murelapsi oli kuklataguse tegemine. Seda oleks vaja veel harjutada. Mul ikka kippus kiskuma ja päris sirget joont ma sinna ei saanudki. Keskkoht on ära näha. Kuigi pressimine tegi lausa imesid. Kui ma kogu loo varrastelt maha sain, siis esimese matsuga oli küll kassiahastus - no ei näinud see asi kohe kuidagi välja. Aga peale aurutamist-pressimist võttis kampsun täitsa kaubandusliku välimuse, ma poleks uskunudki.


Servad tegin halliga. Mulle väga meeldis Brooklyntweedi teist tooni äärte idee, lisab kogu loole sellise mõnusa aktsiendi. Aga ma tahtsin, et need teist värvi servad rohkem välja paistaksid, nii et mitte ainult seest vaid ka esimene rida väljastpoolt on tehtud halliga. Ja niimoodi kõik servad - nii alläär, varrukad kui ka kaelus.


Tegelikult see kampsuni kudumine ise nii väga palju aega ei võtnudki, aga mul juhtus viimasel ajal igasugu muid asju ette tulema ja sellepärast jäigi asi pikemaks seisma. Palju uusi ideid on kogunenud, nii et ei teagi kohe, mida järgmiseks välja valida.

***

So, it seems to be that here's some English speeking people who come to read this blog and probably don't understand a thing! To fix that problem I try to start writing in English as well. I haven't use to do this so I'm sorry if my language isn't always correct. But I hope I will get better:)

This is a seamless sweater by Elizabeth Zimmermann. I got the idea and inspiration from Brooklyntweed. I really love this pattern, so simple and stylish (which usually men's sweaters are not). And the best part is that I do not have to sew anything. I love knitting but not so much sewing pieces afterwards. The most difficult part for me was the neck line on back side. Especially getting both saddles together. At first it didn't come out very well but after blocking the result wasn't so bad at all. Anyway that part needs to be practised more.

I decided to use a turned hem at sleeves and body as Brooklyntweed did and also to use a different color. I just wanted the color to be more visible and so it's no just inside but also the first line is knitted with gray. Just a little detail.

Pusin kampsuni kallal

Mõtlesin, et enne siia ühtegi piuksu et tee, kui pole midagi näidata. A näe ikkagi...

Kampsun on mul lõpusirgel, eile maadlesin kaeluse kudumisega. Küll oli pusimine. Täna on veel vaja lõpetada (ma loodan, et mul ikka on aega täna) - ma ei kannata oodata, millal see valmis saab. Tahaks näha, kas üldse on asjal ka mõtet olnud ja kuidas seljas istub ja kas üldse tulevasele omanikule meeldib? Kõik siuksed tüüpilised paanikahood, mis kudumise käigus tekivad.

Aga mulle tundub, et ülevalt alla raglaani kududa oli kuidagi nagu lihtsam. Igatahes sujus see protsess tükkmaad valutumalt. Iga asi on ikka mitme otsaga - ühest küljest pääsen ma tüütust kokkuõmblemisest, aga samas millist vaeva peab varraste peal selleks nägema...

Tikitud linik

Üht koma teist tuli veel vahepeal päevavalgele. Seekord siis üks päris kaua aega pooleli olnud töö. Leidsin kunagi ühest Kodukirjast laheda tikitud liniku ning otsustasin, et tahan ka sellist saada! Või õigemini - sellist teha:) Mõeldud, tehtud.


Tikkimine on iseenesest väga mõnus tegevus, vajab vaid harjutamist. Aga see serva tegemine... ma praegu ei oskagi öelda, kuidas seda tehnikat nimetatakse... No see oli tõeliselt tüütu!


Tööl on viimasel ajal olnud marukiire ja kodus samas tempos... käsitöö jaoks ei jäägi üldse aega. Kampsun seisab ka riiulil ja edene ei edasi ega tagasi. Ja sellepärast siia blogisse ka haruharva postitusi pudeneb. Loodan, et see periood saab varsti mööda.

Sai kord mosaiiki lapitud

Pole pikka aega saanud võimalust siia kirjutada. Ootamatult tabas kodus torude vahetus ja sellega kaasnev remondijama. Ning ka muidu on vist kiire olnud. Aga ühesõnaga - suure segaduse käigus tuli päevavalgele nii mõnigi asi. Nagu näiteks see mosaiikplaat siin. Minu kõige esimene:)


Kui kord päris oma kodu saan, siis tahaks küll kusagil ka mosaiiki kasutada. Suur töö saaks see muidugi olema, aga usun, et asi oleks vaeva väärt.

Tegelikult võtab ka kampsun juba ilmet. Kehaosa on valmis, valmis on ka üks varrukas ja teine alustatud. Ja siis lõpuks tuleb veel kõik kokku kududa. Pisut hirmutav on mõelda. Võibolla ongi kudumine sellepärast hetkel seisma jäänud. Vaja jälle asja seedida ja mõtteid koguda.

Vahelduseks ka midagi sinist

Mõtlesin ja mõtlesin lapikeste heegeldamise ajal ning hakkasingi lõpuks kuduma. Siit tuleb üks meestekampsun. Idee pärineb Brooklyntweedi blogist. Kuna mulle kohe üldse-mitte-absoluutselt ei meeldi tükkide kokkuõmblemine, siis sobib selline ühes tükis kudumine väga hästi:) Tükk aega juurdlesin igast detailide kallal, et kuidas ikka ja mismoodi täpselt... ülevalt alla olen raglaani kudunud, aga kuda küll teistpidi see asi käib... Ühesõnaga hakkasin otsast pihta ja siit pildilt saab esialgu proovilappi piiluda.

Lapp lapi haaval

Tasapisi areneb. Esialgu väga roosa. Päris mõnus on neid lapikesi õhtuti heegeldada - ei ole vaja midagi mõelda ega silmi arvutada ega mustrit jälgida ega isegi mitte värve sobitada. Nagunii tuleb just siuke kirju-mirju nagu mulle lõngad parajasti kätte satuvad.


Muidugi on mul ka mõni tõsisem projekt silmapiiril. Aga esialgu alles pean plaani ja heegeldatud lappide vahele koon ka proovilappe. Ei tasu kõigega väga kiirustada - mõni hea mõte saab aja jooksul ise selgeks.

Lõngajäägi projekt

Kuna mul eelmise kampsuniga suht palju lõngatokke ostetud sai ja ka eelmistest töödest on omajagu üle jäänud, siis otsustasin, et midagi tuleb selle olukorraga ette võtta. Et ei oleks süümepiinu, kui uute lõngatokkide järele marsin. Niisiis hakkasin heegeldama lapitekki. Töö on selles suhtes hea, et ei ole vajadust kõike korraga valmis teha. Saab lapp lapi haaval heegeldada ja just siis kui tuju ja aega juhtub olema. Ning muster on ka lihtne - tavaline kuusnurk, ühekordsetest sammastest.

Roosa ja roosiline

Mudel: paanidega seelik ajakirjast "Käsitöö", suvi 2007
Kangas: 55% lina, 45% viskoos

Selline ta siis saigi. Kangas ostetud Abakhanist.


Vaatasin ka juba Burdast ühe kleidi lõike välja (piiluda saab siit), aga tundub, et seda saab ainult neil webist tellida. Ja niipalju kui mina arvutasin, tuleks selle lõike hind tunduvalt kallim, kui siit poest terve ajakiri osta. Mis teeb mind muidugi väga õnnetuks, sest mida rohkem ma seda kleiti vaatamas käin, seda rohkem meeldima hakkab. Ja paistab, et pole väga keeruline õmmelda ka, mis minusuguse algaja jaoks just sobiks. Niuts! Aga mis seal siis ikka.