Tundub, et ma polnud ainuke

Olen ikka aegajalt sirvinud ja ostnud pisikest "Minu käsitööd" ajakirja ja vahel leiab sealt päris põnevaid asju. Ma küll olen juba üht koma teist jõudnud kududa, aga päris kudumisproff ikkagi ei ole. Ükskord mõtlesin ühte kampsunit sealt kuduma hakata, aga õpetust lugedes jäi suu lahti... seal polndki muud, kui et kuduge lõigete ja mustriskeemi järgi... Ma olen harjunud, et ikka varrastele luua nii ja nii mitu silma ja kududa niimoodi nüüd nii mitu rida jne. Jäigi mul see asi kudumata, sest päris nii suurt tahtmist ka ei olnud. Eks ikka peab proovilappe tegema ja silmi lugema ja arvutama, ka siis kui õpetuses kõik kirjas on. Aga miski orientiir on ikka kasuks.

Tundub, et ma polnud ainukene hädaline:) Nüüd leidsin poest sellise kavala ajakirja, kus kõik tarkused kokku kogutud. Lühidalt ja konkreetselt. Ma pole küll läbi lugeda veel jõudnud, kuid sirvimisel tundus päris asjalik. Igatahes ostsin ära.

Ma julgeksin veidi viriseda viimase aja kudumisõpikute kohta. Mulle tundub, et nad ei ole väga asjalikud. Rohkem on pilte kui juttu ning seletusi. Paksu raamatu hind on päris soolane, aga kui lugema hakkad, siis nagu polegi midagi eriti. Võibolla teen ma ülekohut, aga nii vähemalt mulle tundub. Minu lemmikuteks on siiani need raamatud, mid kodust riiulilt leidnud olen (praegu ei tule nimed ja autorid meelde, aga võin selles osas seda kohta siin hiljem täiendada). Ja uuematest raamatutest meeldivad mulle kõige enam Anu Pinki käsitööõpikud. Nii kudumise kui õmblemise kui kõige muu kohta. Hea ja kodumaine lugeda ning ei ole klantspiltidega üleküllastatud.

Paar ilusat asja

Avastasin enda jaoks sellise koha nagu Etsy. Mitte et ma nüüd müüma plaaniks midagi hakata (selleks mul julgust ilmselt napib), aga vahel saab sealt mõne hea idee. Ja uskumatu, mida kõike inimesed tegelikult teha oskavad. Olen isegi salaja plaaninud, et tahaks kunagi oma asju ka müügi jaoks teha, aga siiani asi vaid plaaniks on jäänudki. Ega ei ole ka väga kohta, kuhu oma töid pakkuma minna ja ise äri püsti panna tähendaks kindlasti tohutut aja- ja närvikulu. Ning täiskohaga tööd, mis mul juba niigi olemas on.

Aga mulle väga meeldivad osad poekesed seal:
Jennifer Morris - armsa südame- ja lillekujulised ehted
Irene Suchocki - mitte küll just käsitöö teemaline, aga päris huvitavad fotod
Lusitania - pehmed ja värvilised vilditud vidinad

Neid poekesi on kindlasti palju rohkem, aga võtab tõsiselt aega, et seal ringi surfata. Vägisi kipub vahel mõte pähe ise ka midagi sellist teha, mida seal müüki panna. Aga ma veidi pelgan. Kas kõik ikka tõesti nii ladusalt läheb, et saadad paki ja saad raha vastu... Mulle meeldib asju teha, aga ei meeldi üldsegi äri ajada.

Vanaema õlasall

Mudel: Feather and Fan Comfort Shawl (kudumisõpetuse leiab siit)
Lõng: Alvita Alpaka (100% alpaka villa), erinevad toonid, kokku kulus veidi üle 400 g
Vardad: ringvardad nr 3,5


Head uut kõigile! Selline saigi minu esimene kootud õlasall, mis läks kingituseks vanaemale. Algul tundus, et pusimist on kohutavalt palju, aga tegelikult oli salli päris mõnus kududa. Aega muidugi võttis. Hakkasin kuu aega enne jõule pihta ja jõudsin mõned päevad enne kingi üleandmist valmis. Päris iga päev muidugi kududa ei jõudnud ka ja õhtuti vaid mõned read (aga oi kui pikad read).


Alpaka lõng on üks minu lemmikuid. Pehme ja soe ja ei aja kihelema. Võibolla õlasalli jaoks võiks olla midagi kergemat, et õlgade pealt maha ei libiseks. Samas sai sall lõpuks siiski piisavalt suur, et seda annab ümber mässida. Ma väga loodan, et vanaema seda mõnikord kasutab ka ja mitte ainult kingitusena kapis ei hoia nagu tal uute asjade puhul kombeks on.