Tikitud linik

Üht koma teist tuli veel vahepeal päevavalgele. Seekord siis üks päris kaua aega pooleli olnud töö. Leidsin kunagi ühest Kodukirjast laheda tikitud liniku ning otsustasin, et tahan ka sellist saada! Või õigemini - sellist teha:) Mõeldud, tehtud.


Tikkimine on iseenesest väga mõnus tegevus, vajab vaid harjutamist. Aga see serva tegemine... ma praegu ei oskagi öelda, kuidas seda tehnikat nimetatakse... No see oli tõeliselt tüütu!


Tööl on viimasel ajal olnud marukiire ja kodus samas tempos... käsitöö jaoks ei jäägi üldse aega. Kampsun seisab ka riiulil ja edene ei edasi ega tagasi. Ja sellepärast siia blogisse ka haruharva postitusi pudeneb. Loodan, et see periood saab varsti mööda.

Sai kord mosaiiki lapitud

Pole pikka aega saanud võimalust siia kirjutada. Ootamatult tabas kodus torude vahetus ja sellega kaasnev remondijama. Ning ka muidu on vist kiire olnud. Aga ühesõnaga - suure segaduse käigus tuli päevavalgele nii mõnigi asi. Nagu näiteks see mosaiikplaat siin. Minu kõige esimene:)


Kui kord päris oma kodu saan, siis tahaks küll kusagil ka mosaiiki kasutada. Suur töö saaks see muidugi olema, aga usun, et asi oleks vaeva väärt.

Tegelikult võtab ka kampsun juba ilmet. Kehaosa on valmis, valmis on ka üks varrukas ja teine alustatud. Ja siis lõpuks tuleb veel kõik kokku kududa. Pisut hirmutav on mõelda. Võibolla ongi kudumine sellepärast hetkel seisma jäänud. Vaja jälle asja seedida ja mõtteid koguda.

Vahelduseks ka midagi sinist

Mõtlesin ja mõtlesin lapikeste heegeldamise ajal ning hakkasingi lõpuks kuduma. Siit tuleb üks meestekampsun. Idee pärineb Brooklyntweedi blogist. Kuna mulle kohe üldse-mitte-absoluutselt ei meeldi tükkide kokkuõmblemine, siis sobib selline ühes tükis kudumine väga hästi:) Tükk aega juurdlesin igast detailide kallal, et kuidas ikka ja mismoodi täpselt... ülevalt alla olen raglaani kudunud, aga kuda küll teistpidi see asi käib... Ühesõnaga hakkasin otsast pihta ja siit pildilt saab esialgu proovilappi piiluda.