Lühikeste varrukatega kampsun

Seda lühikeste varrukate ja kõrge kraega polo stiilis kampsunit võib ehk pidada üheks minu esimeseks disainikatsetuseks. Uurisin kudumi konstrueerimise kohta nii netist kui raamatutest ja hakkasin teostama ideed, mis mul juba mõnda aega silme ees olnud. Tulemusega jäin üllataval kombel rahule, kuigi siin on ka mõned vead, mida tulevikus parandada.

Muster: oma looming
Lõngad:
Steinbach Wolle Supersport (80% vill, 20% polüamiid) - tumehall (084)
Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73)
Liann Lõngad
Kokku kulus lõnga: 350 g
Vardad: nr 3,5, kaeluse jaoks nr 2,5

Ikka kipub nii olema, et kui tekib endal mingi idee kudumise osas, ei leia ajakirjadest õpetust, mis sobiks või ligilähedaseltki sarnane oleks. Võtsingi siis vastu otsuse, et proovin kõigega ise hakkama saada. Eks kogenud käsitöömeistrid teevad nagunii kõik lõiked ise, aga mina sain palju kasulikku infot knitty.com lehelt ja Anu Pinki "Kudumine" raamatust.

Raamatuga ma alustasingi ja algus oli lihtne. Tahtsin, et kampsun tuleks tihedalt ümber nagu polo, võtsin mõõdud ja hakkasin ringvarrastel torujalt kuduma. Külje peale kavandasin sooniku ja olin enda arvates teinud väga kavala liigutuse - soonik on veniv ja seega pääseb kahandustest-kasvatamistest, mida kitsa kudumi puhul muidu kindlasti teha tuleb. Suures osas idee töötas väga hästi, aga selgus, et päris ilma kasvatamisteta ikka ei saa, sest õlgade jaoks jääb silmuseid väheks.

Harutasin kootud tükid poolenisti üles ning kasvatasin enne käeaugu kahandusi kummalegi poole õlgade jaoks silmuseid juurde. Lõppkokkuvõttes jäi neid mul ikkagi väheseks, aga ei viitsinud enam uuesti kõike üles võtta.

Anu Pinki raamatu abil tegin nii käe- kui kaelaaugu kahandused. Kuna ma niigi nappe õlasilmuseid maha ei raatsind kududa, siis jäi ka kaelaauk pisut kitsaks (kuid kasutatavaks ja ma ei hakanud harutama). Keerulisem lugu oli juba varrukatega. Huvitaval kombel on Anu Pinki kudumisraamatust varrukate konstrueerimine täiesti välja jäetud. Kuidas küll saab kampsuni konstrueerimisest rääkida, kui niivõrd oluline asi puudub? Kas see arvati olevat liiga keeruline?

Aga abi ja juhiseid leidsin knitty.com lehelt.

Kui kellelgi huvi on lähemalt uurida, siis soovitan neid artikleid lugeda:
Ravellings on the knitted sleeve, part I
Ravellings on the knitted sleeve, part II
Ravellings on the knitted sleeve, part III

Ilmselt pean ma veel palju katsetama ja läbi proovima, et sellest osast paremini aru saada. Peale mõningast arvutamist-kudumist-üles harutamist sain ma valmis varrukakaare, mis sobis käeauguga.

Lõpuks tegin nö nähtamatud õlaõmblused (nõelusin kokku kokku mahakudumata silmused) ja õmblesin külge varrukad. Kehaosal küljeõmblusi teha ei olnud, kuna kudusin selle ühes tükis ringselt. Korjasin kaeluse servas silmused vardale ja kudusin 1:1 soonikus kõrge krae.

Kokkuvõtteks - üldiselt jäin ma rahule ja tulemus sai selline, nagu ette olin kujutanud. Vead, mis selle kudumise puhul sisse jäid, on liiga kitsad õlad (millest on ka fotodel aru saada) ning liiga kitsas kaelaauk (mida on ennemini tunda kui näha). Kuid las ta siis olla selline.

Lõngavalikuga jäin ka rahule. Supersport on üks minu lemmikuid, eriti just see tumehall toon. Kootud pind jääb väga ühtlane ja korrektne, villa sisaldus on suur, kampsun hoiab vormi ja hoiab ka mõnusalt sooja (testitud isegi kajakimatkal), polüamiid annab ehk sutike vastupidavust. Alvita Ericat kasutaksin ma aga edaspidigi pigem lisalõngana, triipude kudumiseks vms, sest on suhteliselt keeruline ilusat ühtlast pinda saada.

Peagi on valmimas sellest kampsunist versioon 2, kus praeguseks olen juba need mõned vead ära parandanud. Aga kuna ta päris valmis veel ei ole, siis ei oska öelda, kas ehk midagi muud pole tekkinud, millega ma arvestada pole osanud.

Tumepruunid kindad sinise triibuga

Triibumaania jätkub. Kui mulle jäi lõngakorvis korraga näpu vahele tumepruun ja türkiissinine lõngatokk, siis oli selge, et siit tulevad pruunil taustal sinised triibud.

Muster: ise
Lõngad:
Titan Wool Winner (100% meriinovill), tumepruun (7)
Steinbach Wolle Jumbo (20% vill, 80% akrüül), türkiis (58)
Liann Lõngad
Vardad: nr 2
Heegelnõel: nr 2

Kindad (või randmesoojendajad) on kootud parempidises koes, käeseljal kaunistuseks palmik, mis pisut vormi juurde annab. Palmikul on ka oma väike lisafunktsioon - kui muidu parempidine kude altäärest rulluma kipub, siis hoiab palmik siinkohal olukorra kontrolli all:)

Nii pöidlaots kui sõrmede osa on lahtised ja kaunistatud heegelpitsiga. Sõrmede juurde tegin topeltpitsi, et ülemisele servale rohkem raskust anda. Ja et ka iseloomu juurde anda, sest palmik ja pitsid koos muudavad ühe kinda tõeliselt peeneks ja naiselikuks.

Kui lõngadest üldisemalt rääkida, siis avastasin, et Winner on kindalõngana väga mõnus. Värvivalik lai, meriinovill ise pehme ja soe ega aja kihelema, samas villasele lõngale omaselt hoiab hästi vormi. Paraku kipub see küll aja jooksul kandes topiliseks minema ja siinkohal lambavillasele lõngale vastu ei saa. Ka alpaka on kulumise koha pealt parem ega reeda nii kergelt, kui tihedas kasutuses kinnas on. Samas ajab alpaka karva ja lambavillane ajab sügelema. Et ühel lõngal ühed head omadused ja teisel jällegi teised, katsu sa siis ühte ideaalset kinnast kokku kududa:)

Triibukindad lillas ja rohelises

Muster: ise
Lõng: lambavillane kodustest varudest
Vardad: nr 1,25

Tahtsin kududa midagi värvilist ja lihtsat. Ja olemasolevatest lõngavarudest. Juba mõni aeg tagasi sai ostetud peenikesed kindavardad - nr 1,25 ja nr 1. Innustust sain Kristi käsitööblogist, kus ühed kindad kaunimad kui teised ja idee tihedatest vastupidavatest kinnastest hakkas loomulikult kohe meeldima. Mustri jaoks mul seekord energiat polnud, tahtsin et oleks stressivaba kudumine, kus võimalikult vähe vaja sõrmega kusagil järge ajada. Kuna aga ühetaolist pinda kududa on igav ja mulle värvilised asjad väga meeldivad, siis oligi lahendus lihtne - koome triibud!

Kõige peenemate varrastega ma alustada ei julgenud, seega valisin 1,25 mm. Oi, kui teravad need on! Sain küll soovituse vardaotsi veidi liivapaberiga nühkida, kuid mul hetkel liivapaberit käepärast polnud ja hakkasin kohe kuduma. Eks need vardaotsad kudumise käigus ka ükskord mõnusmakas kulu ja ma otsustasin, et koon siis esialgu lihtsalt äärmiselt ettevaatlikult. Sõrmeotsad said aga korralikult läbi torgitud ja kindaid lõpetades ei tahtnud ma mõeldagi, et peaksin kohe otsa veel midagi nende varrastega kuduma.

Teine mure oli see, et vardad kõveraks kippusid minema. Kudumist see nüüd küll oluliselt ei takista, sest ega kinnas sellevõrra kõveram tule:) Aga olin siiski üllatunud, ma arvasin et need peened vardad vähe tugevamad on. Võibolla on siin süüdi ka lõngavalik, sest villavahetuse aegadest pärit lambavillane lõng on  küllaltki kare ega jookse väga libedalt. Vahel vaja päris sikutada, et silmusest läbi saada.

Aga kinnastest endist ka - põhivärviks valisin lillad toonid. Kontrastiks sutsuke helerohelist ning randmeossa ka triibuke sinist. Taaskord avastasin, et värve ei pea sugugi palju olema, saavutamaks värvilist tulemust. Piisab ühest-kahest.

Ja tuleb tunnistada, kindad said tihedad. Kui kunagi julgust on, peaks mõne keerukama kindatöö ette võtma. Muhu raamat seisab riiulis ja ootab aega, et sealt mõni isend välja valida ja järgi proovida.

Beebikampsun

Muster: Käsitöö sügis 2006
Lõng: Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73) ja roheline (3)
Liann Lõngad
Kokku kulus lõnga: vist umbes poolteist tokki
Vardad: nr 3,5
Aplikatsioonid: vildilapid (Pilvelambad villast ise vilditud)

Mõtlesin pikalt, kas alustada jälle blogimist või mitte. Blogi statistikat jälgides avastasin, et kummalisel kombel siia ikka inimesi satub. Olgu siis, proovin uuesti. Kui tavaliselt minnakse sügisel talveunne, siis mina vastupidi, enne talve ärkan:)

Beebikampsun valmis tegelikult aasta tagasi ja usun, et omanik on praeguseks sellest juba välja kasvanud. Alvita Erica on üsnagi mõnus pehme lõng ning värvitoonid rõõmsad ja kirkad. Otsustasin järele proovida, kuidas on sellest üks pisike kampsun kudada. Võibolla võiks ehk minu arvamuse järgi villa sisaldus suurem olla, hoiaks paremini vormi. Samas pehmuse üle nuriseda ei saa.

Kudumine on äärmiselt lihtne! Esi- ja tagatükk on sisuliselt nelinurksed, vaid kaeluse jaoks vaja veidi kahandada. Lihtsad põhilõiked mulle väga meeldivad, jääb rohkem aega ning energiat detailidega mängimiseks.

Seega varrukad ja kehaosa tegin eri toonides ja seljale lisasin värvilistest vildilappidest aplikatsioonid. Pisut ka esihõlma peale. Nööbid leidsin Abakhanist. Isegi külgede kokkuõmblemise õppisin ma lõpuks ära! Vanemad paistsid kampsuniga rahul olevat, pisikese omaniku käest ei saanud veel arvamust küsida:)

Decided to start blogging again. This little baby jacket was finished almost year ago. I used Alvita Erica for this project (50% wool, 50% acryl), quite soft and really colorful yarn. But I think I'd still prefer little bit more wool because of it's better fitting. 

Pattern is very easy, the front and back are almost simple rectangulars only neckline decreases necessary. I love this way because it leaves more time for details. So the body and sleeves are in different colors and the back side is decorated with felt pieces. There's a little decoration in front as well. Colored buttons I found from local craft shop.