Kingitus kõige pisemale

Taaskord üks pisike põnn meil seltskonnas juures:) Ja nagu kõik mu väiksed armsad sõbrad, sai ka tema kingituseks sooja kampsuni. Seekordne kampsun valmis mahedates beežides ja roosades toonides, kuna tegemist noore tütarlapsega. Lõngadest kasutasin Alvita Alpakat ning Alvita Ericat. Seljaosale õmblesin vilditükkidest lamba. Lõige on ikka seesama, mis juba varasematel beebikampsunitel. Ainus vahe, et seekord kasutasin 3 mm vardaid ja sain vähemalt numbri võrra väiksema kampsuni. Selline paras vastsündinule (modell kõigest paarinädalane). Huvilistele võin orientiiriks öelda, et seljaosale lõin varrastele 50 silmust.

Siis aga sattusin ühel päeval Polkovniku blogisse ega suutnud kõiki neid Tudujäneseid ära imetleda! Nii toredad ja vahvad ja ma kohe ei saanud muudmoodi, kui pidin ise ka ühe loomakese valmis meisterdama. Kuna kampsunile juba sai lammas, siis otsustasin sinna juurde teha Tudulamba. Tudulammas sai õmmeldud pehmest fliisist, käpad ning juuksetukk peale õmmeldud väikestest vildilappidest. Nägu sai tikitud mulineega ning kõrvade juures kasutasin lillelist puuvillast kangast. Toppimiseks leidsin Kangadžunglist spetsiaalset materjali.

Palju õnne ja kõike toredat väikesele tüdrukule ja aitäh issi-Timole, kes pildid saatis:)

Kindamaraton jätkub

Kui ma juba hoo peale sain, siis ei hakka rõõmu keelama. Valmisid veel samas stiilis kindad, seekord palju värvilisemad. Alustuseks jäi mul näppu tokk Emmebi Himalaya meriinovillast lõnga. Ilus sügav tumelilla toon ja väga-väga pehme tekstuur. Kahjuks jõudsin ma selle lõngani alles siis, kui Liann Lõngas toimus lõpumüük. Ilmselt on neil midagi samaväärset asemele pakkuda, ma pole veel jõudnud uurima minna.

Sisse kudusin G-B Wolle Jili heledamad lillad triibud. Servades on kasutatud Alvita Erica helerohelist. Millegipärast mulle meeldib väga tihti alustada kudumist teist värvi lõngaga. Ehk et loon silmad ühe tooniga ja edasi hakkan kohe kuduma teisega. Lisab mingi mõnusa nüansi. Vildilapid on nagu ikka, enda vilditud. Kasutatud Pilvelammastest tellitud meriino viltimisvilla. Nööbid leidsin Kangadžunglist.

Järgmiseks jäi lõngakorvis silma ilus punane Alvita Alpaka tokk. Sai kunagi ostetud lihtsalt ilusa värvitooni pärast. Hoidsin seda pikalt, ei raatsinud ära kasutada. Ühel hetkel otsustasin, et kindad peavad siit tulema. Tokist jääb pisut väheks, läksin poodi juurde ostma - paraku aga selgus, et seda tooni enam ei ole. Seega jäi see tokk mul veel pikemaks ajaks seisma, kuni nüüdse uue kindaplaanini.

Juurde ostsin Lana Gatto VIP punase lõnga (80% villa, 20% kašmiiri). No tõeliselt pehme ja mõnus lõng (ja küllaltki kallis ka). Kuna oluliselt peenem Alpakast, siis kudusin kahekordselt. Ka nende kinnaste jaoks leidsin nööbid Kangadžunglist. 

Ühtekokku tugev värviline energiasüst. No et see kevad juba kiiremini tuleks:) Talvel nende kinnastega nagunii ei käi.

Kindad, kindad, kindad

Ühel õhtul sõbra pool külas istudes oli mul ühtäkki silme ees justtäpselt selline kindapaar. Olin juba tegelikult mõnda aega mõtisklenud, kuidas teha ägedaid ja teistmoodi kindaid. Näiteks selliseid, mis oleksid kaunistatud vildiaplikatsioonidega.

Eks idee tekkis ikka sellest viimati kootud beebi kampsunist. Isegi materjal sai kõik sama valitud. Kuna tahtsin vildist lehed just masinaga peale õmmelda, siis pidin pisut nö. kinda anatoomia üle juurdlema. Ja sündisidki sellised klapiga kindad. Klapp on küll servadest nööbitud, kuid alumine serv on kinda külge õmmeldud. No et sõrmenukid kusagilt piiluma ei hakkaks.

Kui üks paar sai valmis, läks varrastele kohe järgmine. Teised lõngad, teised värvid. Ja mõttes on veel selliseid ja teistsuguseid... Kuna ma ilmselgelt ise kõiki neid kindaid ära kanda ei jõua, siis lähevad müüki. Lihtsalt nii mõnus on selliseid kindaid kududa, kus lased fantaasial lennata ja tulemus on kohe kiirelt näha. Kampsunite sekka meeldiv vaheldus:)

Värviline vildist telefonikott

Head uut kõigile!

See telefonikott sai tegelikult juba tükk aega tagasi valmis tehtud, aga blogimiseni jõudsin alles nüüd. Tegemist tellimustööga. Soov oli saada midagi värvilist ja minule värvid väga meeldivad:) Nii pealmine kui sisemine osa on vildist. Ehk siis pehme ja kohev kotike, kuhu telefon pista ja mis kukkudes pisutki põrutuste eest kaitseb.

Kotile sai tehtud ka sang, nii et seda saab randmekotina käe peal kanda. Sanga jaoks kasutasin kahte sobivas toonis sametpaela ja õmblesin need omavahel kokku.

Praegu neid pilte siin vaadates tahaks küll soovida kõigile blogi lugejatele ja käsitöösõpradele vähemalt sama värvilist ja lõbusat uut käsitööaastat! Loodan, et tuleb palju ägedaid mõtteid ja häid ideid:)