Triibusokid

Kudusin villasest lõngast triibulised sokid. Tavalisest pisut kõrgema säärega ja rõõmsalt värvilised! Ühed sarnased valmisid ka juba kunagi varem, aga need on lihtsalt ära kantud. Oli vaja uued teha. Ja ikka triibulised ja natuke igat värvi peavad minu sokid olema:)



Kanna ja varba osa kudusin topeltlõngast. Et oleks tugevamad. Ja kuna kududa oli jäigem, siis tegin varvaste juures kahandused kõik ületõstmisega kokku kududes. Tulemuseks ongi sellised omapärased vöödid. Eks tavaliselt parempidi kokku kududes oleks jäänud kenam ja ühtlasem, aga samas mind ei häiri. Kõige tähtsam, et ikka vastu peavad.



***

I knitted some striped socks from wool. A bit higher leg part than usual and lots of lots of colours! I had done this kind of socks once before but I worn them out and needed new socks. Well my socks must be a bit of every colour I like:)

Jõulukingitused

Head uut käsitööaastat kõigile!

Jõudsin sel korral teha ka ise mõned väiksed jõulukingitused. Olen täielikult viltimise lainel ja pisikesed kotid on minu südame võitnud:) Neid on lähitulevikus tulemas veelgi, aga jõuludeks valmisid 3 prillitoosi.


Materjal:
merino viltimisvill (100% merino), kaks helebeezi ja tumepunane, Pilvelambad
Novita Hahtuvainen (100% villane), oranz ja roosa, Karoliine Hõbelõng
Vooder: 100% polüester, helebeez ja oranz, Abakhan
Kaunistus: mulinee, seemnehelmed, viltimisvill

Kasutatud siis merino viltimisvilla, mille tellisin Pilvelammastest. Merino on väga pehme ja mõnus ning minu meelest nagu viltub ka tiba kergemini kui villane. Rääkimata säravatest ja imekaunitest värvidest! Mõne lapi viltisin kokku koos Novita villase vitimisvillaga.

Lõiked joonistasin ise. Peale nõelviltisin mummud ning tikkisin väikseid lilleõisi, lisaks siia-sinna mõned pisikesed seemnehelmed. Sisse õmblesin toon-toonis sobiva voodri.

Esimene prillitoos sai õrnades beezides toonides:


Teine aga soojades oranzides-punastest toonides:


Kolmas prillitoos sai midagi mõlemalt eelmiselt - heledal beezil taustal oranzid-punased mummud, seekord peale õmmeldud aplikatsioonidena. Tagumine pool on sellel kotil üleni punastes toonides:

Väike vahepala

Näitan vahepeal ka mõnda ehet. Selle käeketi tegin ikka samas vaimus nagu mu meresinine komplekt augustikuus. Lihtsalt et see suur pärlitega käevõru oli igapäevaseks kandmiseks siiski pisut kohmakas. Tahtsin midagi kergemat ja lihtsamat. Ja valmis sai selline käekett.

Idee jällegi äärmiselt lihtne - hõbedane pikenduskett, millele rõngastega kinnitatud siia-sinna üksikud pärlid. Aga käe peal tundub väga elegantne. Eriti meeldib mulle see rippuv osa. Lisaks ajasin elstikpaela peale samas toonis seemnehelmeid.



Siin on pilt kõrvarõngast, mis samasse komplekti kuulub. Üritasin ise enda kõrva pildistada ja natuke midagi isegi jäi peale... Algul praakisin selle foto välja, aga kui see mulle pilte sirvides uuesti silma jäi, siis vaatasin, et omamoodi päris huvitav...

Sügissonaat

Otsustasin osa võtta Craftwerki poolt välja kuulutatud konkursist "Raamist väljas". Idee mulle väga meeldib - mitte niivõrd võistelda, kui just ennast proovile panna ja võibolla midagi uut katsetada. Püüda sõna otsese mõttes raamist välja mõelda.

Ja see on minu oktoobri ja novembrikuu konkursi kott. Ehk siis Sügissonaat, nagu esimese konkursi teema kõlab.

Koti materjal:
Novita Hahtuvainen (100% villane villaheie), oranz ja roosa, Karoliine Hõbelõng
merino villaheie (100% merino), tumepunane, Roosi Käsitööäri
Vooder: 100% polüester, oranz, Abakhan
Kaunistus: mulinee, pärlid
Kinnitus: krõpsupael, oranz, Abakhan
Tagaküljel klamber


Viltida olen tahtnud juba ammu ja paar korda olen ka käppa proovinud, aga ühtegi valmiseset ma siiani polnud valmis jõudnud teha. Ehk siis esimest korda õmblesin ma omavalmistatud vildist koti. Mobiilikoti, kui täpsem olla. Koti mõõdud on 9x16 cm, sisu osa kuskil 7x11 cm.

Algse inspiratsiooni sain just ühest Craftwergi kolmapäeva kollaažist (nr 4, umbel), mis selle eesmärgiga oligi koostatud:) Koti materjaliks viltisin kokku Novita villast ja üht merino villaheiet. Toonid said sügiseselt soojad. Esikülje kaunistasin tikitud lillede ja pärlitega. Tahaküljele õmblesin klambri, et saaks koti nt pükste külge riputada, ja seejärel õmblesin koti kokku. Ülemise kaarja osa jätsin lahtiseks, et telefoni kergemini kätte saaks.


Kõige keerulisem osa oli voodri õmblemine. Tahtsin ilmtingimata, et koti ülemine osa oleks ümara kujuga ja ei taibanud miskipärast kohe algul, kuidas küll saaks voodri serva samamoodi ilusaks ümmarguseks. Püüdsin ikka õmblusvaru ühe ja teise nipiga tagasi pöörata, aga tulemus ei kannatand kriitikat mitte üks raas. Lõpuks õmblesin voodrile üles otsa teisele poole sama lõike järgi kangatüki külge ja sain oma tahtmise:D Mis parata, pole veel õmblemises nii käpp, et sedavõrd lihtsate asjade peale kohe tuleks. Paraku ei osanud ma algul voodrit õiges mõõdus välja lõigata ja koguaeg õmblemise käigus jälle kärpisin (et koti sisse ilusti ära mahuks ja lokkima ei jääks), siis sai see ülemine osa külgedelt pisut kitsam kui koti enda kuju. Vat see viga mind ennast häirib!

Väljastpoolt on näha, kuidas kaarekujuline voodri kinnitamise õmblus ei jookse kokku küljeõmblusega (mis siiski ideaalis oli taotlus). Aga ma ei hakanud enam üles ka võtma ega uut voodrit õmblema. Järgmine kord ma tean, mis teistmoodi teha.

Ja lõpuks kinniseks õmblesin krõpsu. Kõik toon-toonis, et oleks nagu päris:)


Tänu vildile on kott mõnus pehme pesa telefonile. Ja kuna ma seekord olin jonnakas ja oma idees järeleandmisi ei teinud, siis sai tulemus selline, nagu alguses visand paberil oli (mida mul vist ei ole enam alles, et näidata).

Igatahes tänud Craftwergile, et nad sellise konkursi on viitsinud korraldada, mille eesmärk ei olegi niivõrd midagi võita, kui just ennast tegudele utsitada. Võtke ka osa!

Talvele vastu!

Väga harva satun ma siia viimasel ajal postitusi tegema. Aga parem harva, kui üldse mitte. Tegelikult ei olegi ma viimasel ajal väga usin käsitööalal olnud. Nagu ikka, kipuvad kõik muud tegevused aja ära võtma. Aga ma korjasin kõik oma lõngad ühte karpi kokku ja otsustasin, et ilma mõjuva põhjuseta ma rohkem lõnga ei osta, kui sinna karpi ära mahub. Ja need, mis seal olemas, tuleks ka ära kasutada. Võtsin siis oma karbi ühel päeval ette ja hakkasin kuduma salli. Sellist kodust. Sest koduse salli puhul pole vaja värve sobitada ja üleüldse pole vaja mõelda, vaid lihtsalt kududa:)


Sall on kootud patentkoes. Ikka sellepärast, et oleks soojem. Ja et oleks ka mõlemalt poolt ühesugune. Vahelduva eduga on siin triipudeks kootud villast lõnga, mohääri ja alpakat. Kuigi plaan oli kududa täiesti segi-läbi suvalistest lõngadest, siis lõpuks jäi ikkagi roheline toon domineerima. Ehk siis ma ei suutnud ennast ikkagi lõngasobitamisest päris välja lülitada. Mitu tokki lõnga ma nüüd siia ära kulutasin, täpselt ei mäletagi.

Sallile järgnes müts. Samuti patentkoes. Kudusin pea ümbermõõdu laiuse ristküliku valmis, siis ühe rea tavalist soonikut, eelviimasel real kahandasin kõik pahempidised silmused ja viimasel kudusin 2 tk kokku. Allesjäänud silmustest tõmbasin lõnga läbi, õmblesin serva kokku ja nii lihtne ta oligi. Ma isiklikult eelistaksin küll ringselt kudumist (millele ei järgne ühtegi serva kokkuõmblemist), aga mul ei olnud piisavalt väikeseid ringvardaid. Lõngadest kasutatud peamiselt villast koos mohääriga ja rohelised triibud alpakast.

Kaunistuseks heegeldasin suure lille. Mütsi servad keerasin üles ja kinnitasin siit-sealt lõngaga.



Ning siiani ei ole ma suutnud veel üle saada Maru kinnaste lummusest:D Ikka käin neid vaatamas ja imetlemas. Ja mida rohkem vaatan, seda suuremaks isu läheb. Niisiis, kudusin veel ühed mummukindad (ka varem said ühed kootud ja neist on kujunenud minu lemmikud). Lõngaks jällegi villane koos mohääriga. Kudusin suuri ja väiksemaid mumme. Töö on küll aeganõudev, aga mitte keeruline. Servadesse heegeldasin nii randmeosasse kui ülesserva pitsi. Võibolla kaunistan ma nad hiljem ka ära ja neist saavad nö peokindad.

Sillerdavad vikerkaarevärvid

Juba mõnda aega tagasi leidsin Abakhanist ilusad sinised pärlid. Mulle värvid väga meeldivad, nii et ostsin sinna juurde helerohelisi seemnehelmeid ja varasemast oli veel olemas lillakas-punaseid pisemaid pärleid. Kokku tuli üks vallatu ja värviline kaelakee. Kaelakee juurde tegin ka kolm käevõru - ühe samas stiilis rohelistest-sinistest-punastest helmestest, lisaks veel helekollaseid ja roosasid seemnehelmeid, siis üks sinine ja üks heleroheline. Käevõrud on tehtud elastikpaelast ja kaelakee on lükitud helmeniidile.


Ja loomulikult said valmis ka kõrvarõngad. Ikka samas rõõmsas ja värvilises stiilis. Ühed pisemad ja tagasihoidlikumad ning teised eriti pikad (eriti lemmikud). Olen neid siiani kandnud pea iga päev ja ise ülimalt rahul. Pisut rohkem värvi igasse päeva!



***

For some time ago I found really beautiful blue pearls. I just love colors! So I bought some more little light green beads and made myself a colorful necklace. And made three bracelets as well. One of them just as colorful as necklace - green, blue, red, yellow and pink beads. The other two are more simple, one all blue pearls and the other from green beads. I couldn't stop there and of course made two pair of earrings. All the same style. Having some fun with colors! These are my most favourite jewelry at the moment:)

Jätkuvalt meretoonides

Valmistasin velvetjaki juurde ehtekomplekti - käevõru ja paari kõrvarõngaid. Helmehaldjast leidsin täpselt sama tooni meresiniseid (või mererohelisi - vaieldav moment) klaashelmeid. Kõrvarõngastele lisasin kontrastiks punased pärlid. Ma muidu kipun väga ühte värvitooni kinni jääma.



Stiil on tagasihoidlik. Tahtsingi, et erinevad suurused ja vormid mängima hakkaksid.


***

Made some jewelry for my marine blue (or marine green, however you name the color) velvet jacket. A bracelet and a pair of earrings. I made them very simple. As a contrast I added some red beads to earrings.

Heegeldatud suvekott

Muster: ruudumotiiv ajakirjast Käsitöö, sügis 2006; kott ise
Lõng: erinevad puuvillased ja bambus lõngad
Liann Lõngad
Kangas voodriks: 100% linane
Kokku kulus lõnga: ei oskagi öelda paraku
Heegelnõel: nr 3,5 ja sanga jaoks nr 3

Motiivide heegeldamisega alustasin juba märtsis ja kilkasin sellest ka siin blogis. Aga valmis jõudsin koti alles nüüd.


Motiivide heegeldamine oli lõbus ja läks ruttu, aga koti valmistegemine jäi koguaeg toppama.


Projekti eesmärk oli ära kasutada lõngajääkisid, mis igast töödest üle jäänud. Ja loomulikult on üks selline suvine kott iseenesest praktiline idee. Alguses tahtsin teha hullult värvilist ja kärtsu. Et lõngajääke ju igasuguseid, tunneks ennast siis juba mõnusalt ja teeks ühe korraliku surra-murra. Aga ruudukesi heegeldades hakkasin ikkagi valima ja lõpuks meeldis mulle kõige rohkem erinevate beezide kooslus mõne erksama värviga.


Tulemus sai selline väga klassikaline. Selliseid kotte on netis leida palju. Aga idee ei peagi alati tehniliselt nii keeruline olema. Erinevate värvide ja lõngadega saaks siit palju põnevaid asju aretada. 9 heegeldatud ruutu ees ja taga, tahtsin et kott oleks pisut mahukam ja sellepärast heegeldasin külgedeks mõned sambaread. Sangad on heegeldatud kinnissilmustes, kahekordsest lõngast ja number väiksema heegelnõelaga. Loodan, et ka vastu peab.

Sangade kinnitamiseks olid alguses teised ideed - tahtsin kasutada puurõngaid koti ja sanga ühendamiseks ja siis heegeldada pikk sang, et saaks sanga üle pea tõmmata. Aga rõngad ei jäänud üldse hästi hoidma ja heegeldasin sangad lihtsalt koti külge. Ja kuna lõng otsa sai, siis tulid ka sangad tunduvalt lühemad - aga just sellisena see kott mull meeldibki. Ehk siis siit jälle kord tõestus selle kohta, kuidas isetehtud asjad mingil hetkel lihtsalt ise oma elu hakkavad elama. Võid ju ette mõelda, et teen nii- ja naamoodi, aga lõpuks ikka tuleb välja selline, nagu ta ise tulla tahab. Ja sageli palju paremgi, kui mõtlesid:)


Sees on kärtspunane vooder linasest kangast. Leitud kodustest varudest. Ja kott käib kinni tõmblukuga, mis samuti on punane. Sisse õmblesin taskud pisividinatele ja telefonile. Kuna kott väljast hele ja seest punane, siis tegin sees õmblused kontrastiks heleda niigida.


***

I started crocheting the squares in march already and I even told about it over here. But I didn't finish the bag until now. Crocheting the squares was fun and easy but it still took some time to finish it because there were all the time some reasons why I couldn't.

The idea of the project was to use some of my stash - all the cotton and bambus yarns. And of course this kind of summer bag is always a useful idea. At the beginning I wanted to do something really colorful and grazy but then I started to love those different beige tones mixed with some bright colors.

The result is quite classic and there's many similar bags like this in internet. But I like the simplicity of it. You can get very great looks by just using different colors and different yarns. Things don't need to be difficult. 9 squares in front and back, crocheted some trebels on sides and double crochets on handle (I'm sorry if there's hard to understand, because I'm not sure about my english here - I hope trebels and double crochet are correct words).

I used bright red linen fabric inside. And the zipper is red as well. There's some pockets for smaller things and a pocket for my phone. As a contrast I used white thread.

Merekarva velvetjakk

Mul on hea meel esitleda siiani oma suurimat saavutust õmblemises.

Lõige: Burda Main Collection, young fashion, mudel nr 8184
Kangas: velvet (100% puuvill), rohekas-sinine (Abakhan)
Kokku kulus kangast: pisut vähem kui 1,7 m (topeltlai kangas)
Lisaks veel liimriiet ja 2 nööpi


Ei tea kust tekkis mul järsku hullumeelne idee hakata endale jakki õmblema. Hullumeelne sellepärast, et mingit väga suurt õmblemiskogemust mul ei ole. Aga oli suur tahtmine:) Ja vahel polegi õnnestumiseks muud vaja!


Hakkasin netis lõikeid otsima ja silma jäi üks jakk Burda lehelt. Mul oli millegipärast kindel nägemus, et esihõlmade servad peavad olema alt kumerad, et oleks selline romantiline ja naiselik. Need nurgad oleks võinud veelgi kumeramad olla, aga ma ei julgenud päris omapäi hakata lõiget ümber joonistama, niigi tundus tükk olevat suurem, kui hammustada jõuad.

Burda lehelt ma lõiget tellima ei hakanud, selleks kasutasin PatternReview.com lehte, mida julgen soovitada - lõikeid on palju, postikulud küll krõbedad, kuid pakk saabus täpselt nädalaga. Ja suhtlemine oli ka igati okei. Etteruttavalt võin juba ka ära mainida, et järgmise projekti jaoks tellisin ma lõike selliselt lehelt nagu SewingPattern.com, kuid sealt pidin oma pakki ootama ligi poolteist kuud... Postikulud küll tükkmaad odavamad. Ei teagi nüüd, kas oli mul lihtsalt paha juhus ja pakk läks vahepeal kaduma kuhugi, või sealt tulebki alati nii kaua oodata.


Põhjus, miks ma olen nõus niipalju nende lõigete eest maksma ja vaeva nägema, on nende õpetuste lihtsus ja arusaadavus. Ma pole õmblemist kunagi õppinud ja pole ka väga palju õmmelnud, nii et sisuliselt võhikuna näpuga järge ajades, õmblesin ma endale valmis jaki! Ja mitte lihtsalt, et õmblesin valmis, vaid tegin jaki, mis mulle ka tegelikult meeldib ja seljas hästi istub.

Ajakirjadest tavaliselt nii põhjalikke seletusi ei leia. Seal peab ikka ise pisut teadma, et kuidas mida tehakse.


Kanga leidsin Abakhani soodusmüügist. Maksin jaki kanga eest ei rohkem ega vähem kui 66 krooni ja 30 senti. Juurde veel liimriiet, mida kodus varasemast oli, sobivas toonis niidirull (mis maksis Abakhanis 8 krooni) ja 2 nööpi Solveigist (kumbki vist 5 krooni) ja kogu projekti eelarve kokku kuskil pisut alla 100 krooni. Vaatasin kodus ühte Seppäläst ostetud velvetjakki, mille eest vist käisin tookord välja oma 600-700 krooni ja muigasin - isetegemine on igatahes mõnus:)

Õmblemine ise oli ka igati mõnus tegevus. Mulle väga meeldib nokitseda millegi kallal (eriti kui peale on tulnud suur tahtmine, mis lausa naelutab õmblusmasina taha). Paljusid asju tegin esimest korda, nt kraed ja varrukaid. Kõige suurem pusimine oligi varrukate peale saamine. Sinnamaani oli kõik kulgenud üsna valutult, aga sel hetkel lendas küll kogu töö mitu korda nurka ootama, et ma maha rahuneks:) See pole ju lihtsalt võimalik, et ma pean omavahel ühendama kaks auku, millest üks on teises jupi maad suurem ja voldikesi ei tohi jääda...


Lõpuks seisis jakk muidugi nädalaid kapis, sest kuidagi ei tulnud enam hoogu peale, et nööbid ette õmmelda. Nii ta kipub tihti olema, et oled vaeva näinud ja suure töö ära teinud ja siis ei saa kuidagi kohe koera sabast enam üle.

Lõppkokkuvõttes olen ma ise kõige rohkem üllatunud tulemuse üle :P Ma poleks küll julgend loota, et asjast üldse miskit asja võib saada. Viimane kord ei saanud ma ühte lihtsat seelikut tehtud, kus tuli ainult kaks tükki omavahel kokku õmmelda. Sest ma suutsin mitu korda diagonaalkangast tükid välja lõigata, nii et lõimesuund vale.

Aga igatahes julgen ma soovitada ka neid Burda üksikuid lõikelehti. Need on minu meelest väga hästi kirjutatud ja lihtsalt jälgitavad. Ning kui tekstist vahel aru ei saa, siis on skeemid igati abiks. Ja minul oli veel kõrval ka Anu Pinki "Õmblemine". Endiselt fännan ma kõige rohkem kodumaiseid õpikuid. Ja see on ka minu meelest üks päris asjalik raamat.

***

I'm glad to present my greatest achievement in sewing lately:) This is a jacket made of velvet. The Pattern comes from Burda main collection, young fashion, style no. 8184. This was a crazy idea at first. I haven't been sewing much so I don't have much experiences in this field. But I really-really wanted to sew this jacket and sometimes it seems to be the only thing necessary. If you just want to do something.

I didn't order the pattern directly from Burda site, I used PatternReview.com instead. Because I live in Estonia and I can't order to my home country from Burda. I like PatternReview.com. Shipping fees were quite expensive but service was pleasant and my pattern came quickly, just in one week. I can't say that about SewingPattern.com where I ordered a pattern for my next sewing project. I had to wait about month and half... I don't know if it just happend to be a bad chance and my package was lost or does it always take that long time? Shipping was cheaper but to wait that long...

The reason I'm willing to spend all that money and time for those patterns is the simplicity of those tutorials. As I wrote before, I haven't been sewing much and don't have experiences. But I did it! A lovely new jacket that I really like! There's no such tutorials in magazines.

Sewing was fun:) I did many things very first time. Like sewing a collar or sewing the sleeves. Actually setting in sleeves was the most difficult part at all. I could manage all the other stuff but that part just pissed me off.

Finally I think I was mostly suprised by myself. I didn't think I could make it. That I would really sew a jacket! But thanks to Burda pattern I did:) So I can suggest them. Even for those who don't sew much usually. If you really want it, you will get it!

Suviselt linane

Et oma pikka-pikka blogimisvõlga vähegi tasa teha, siis kohe seelik, mille suveks õmblesin.

Lõige: Burda 02/2005, mudel nr 128
Kangas: 55% lina, 45% viskoosi, türkiissinine (Abakhan)
Kokku kulus kangast: pisut vähem kui 1,5 m (kangas ise oli lai umbes 1,5 m)
Lisaks veel üks sinine peitelukk (samuti Abakhan)

Seelik sai valmis vist juba kuskil aprillis ehk... aga blogimiseni jõudsin alles nüüd. Tundub, et seda tooni on väga raske pildi peale saada. Olen mitmeid kordi proovinud pildistada, aga pole kunagi tulemusega rahule jäänud.

Neil piltidel on värv ilmselt kõige lähedasem tegelikkusele:



Lõige iseenesest lihtne, koosneb ülemisest passe osast ja alumisest seelikuosast, mis altservast üsna laiaks ja avaraks läheb. Aga linane kangas vist ei olnud selle lõike jaoks just parim valik. Kipub kummaliselt hoidma. Järgmine kord, kui peaksin sama lõike järgi õmblema, tuleks kasutada ilmselt raskemat ja paremini langevat kangast.

Peiteluku õmblemine oli minu jaoks kõige suurem trikk. Pusisin ja pusisin, otsisin õpetusi ja uurisin poeseelikuid, kuni lõpuks selle kõige peale kokku sain tehtud. Kas tõesti peab peitelukku õmblema nii hammastiku lähedalt kui vähegi võimalik? Ma sõna otseses mõttes hoidsin hinge kinni kui õmblesin, et ometi nõel luku hammastiku pihta ei läheks ja pooleks ei murduks. Aga vaev tasus enda igati ära - tulemusega jäin rahule.


Üldjoontes jäin seelikuga rahule. Mõned pisiasjad on, mis ennast häirivad. Oleks vist rumal loota ka, et kui üle pika aja otsustad midagi õmmelda, siis ka kõik superhästi välja peaks tulema. Aga õmblemine on mulle viimasel ajal hakanud rohkem huvi pakkuma ja küll tegemise käigus õpib.

***

Here's been pretty quiet for a long time but I'm trying to change that :) This is my new skirt, made of turquoise linen (55% linen, 45% viscose). The pattern comes from Burda and is very simple. It was really hard to get the colors accurate on pictures so there's little differences to see. Basically I like the skirt. Only problem may be the fabric I chose. I think that linen is not the best choice for this kind of pattern, I should of used something more smooth, something better dropping. But I'm getting more intrested in sewing and next time I know better.

Minu 15 sõna

ohhoo, minuni on ka esimene selline teatepulk jõudnud (aitäh, Sirliiz) - vaja valida täht ja mõelda sellega välja 15 sõna, mis mind iseloomustavad. Reeglite järgi küll vähemalt üks peab olema selline minu kohta käiv, aga eks nad tegelikult ju kõik kirjeldavad mind.

Küll oli raske. Valikuks jäi lõpuks K ja siit minu sõnad:



Ja siit ka reeglid:
Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt 1 iseloomustab Sind, ning muud -mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne. Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wordletama). Anna teatepulk vähemalt kahele inimesele edasi ja teavita neid meemist.

Mina annan teatepulga edasi Krentule ja Ingale.

Käsitöölainel on pikka aega vaikus olnud. Koguaeg võtan hoogu, aga ikka veel on natuke puudu jäänud. Loodame, et see paus siin liiga pikaks ei veni. Paar asja on tegelikult vahepeal valminud ja ootavad esitlemist.