Villased sokid / Woolen Socks

Villaste sokkidega on alati see lugu, et mingi aeg kevadel või suvel leiad neid terve posu ja paned siis kuhugi kindlasse kohta hoiule, et talvel oleks võtta. Talvel aga ei tule enam kuidagi meelde, kus see "kindel koht" küll oli...

Ehk et siis ühel päeval, kui varbad külmetasid ja kõik sokid olid kindlalt ära paigutatud, hakkasin endale uusi kuduma. Tavaliselt koon ma lambavillast lõnga nr 2 varrastel. Üllatusega aga avastasin, et kodus on olemas ka nr 1,5 vardad ja need läksid käiku. Tulemuseks pisut tihedam kude, mis meeldibki mulle rohkem.

Lõng on 100% lambavillane. Värvidest panin mõnuga kokku kärtsu sinise ja tumerohelise ning kanna ja pöia kudusin veel kärtsuma punasega. Kuna mulle meeldivad tömbid soki otsad, siis teen ma kahandust, mida ise nimetan "kiireks lõppmänguks" - koon kuni väike varvas sees ja siis kahandan igal real varda alguses, vaheridu ei koogi. Nii saab kiiresti kahandatud ja soki otsad jäävad armsad ümarad:)

***

It's a funny thing with woolen socks - I always find a bunch of them some time in spring or summer. While I don't need socks on summertime I put them away somewhere certain place to be found on winter.  But winter comes and I can't remember where on earth is that certain place...

So one cold winter day last year I started knitting new socks. I used 100% local lambswool and needles 1,5 mm. I enjoyed mixing bright blue, dark green and really bright red. I love to make my sock toes quick and flat. That means I knit until little toe is inside and then start decreasing at the start of each needle (knit two together) on every row. No rows without decreasing. 

Poolpikkade varrukatega kampsun ehk vol 2

Ehk siis järg eelmisele postitusele:)
NB! You can find english text below!

Muster: oma looming
Lõngad:
Steinbach Wolle Supersport (80% vill, 20% polüamiid) - tumehall (084)
Katia Andes Alpaka (100% alpakavill) - tumehall (66603)
Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73)
Kokku kulus lõnga: 375 g
Vardad: nr 3,5

Nagu eelmiselgi kampsunil, alustasin kudumist altservast ringvarrastel. Ettenägelikult siis kasvatasin külgedel enne käeauku silmuseid ja seekord said õlad parajad. Ka kaelaava tegin mõne silmuse võrra avarama, jäin samade varraste peale (nr 3,5) ning kudusin laiema sooniku (kui eelmine kord 1:1 siis seekord 2:2).

Et mitte päris sama teed käia, siis lühikeste varrukate asemel kudusin poolpikad. Ning lisaks tumehallile tõin sisse ka heledamat tooni alpaka. Türkiissinine jäi ikka omale kohale triipude näol, lisaks ka varruka otstesse sinine soonik ning kampsuni allservas üks peen, pigem aimatav triibuke, kus silmad loodud sinisega ja edasi kootud kohe halliga.

Selle versiooniga olen oluliselt rohkem rahul kui eelmisega. Paremini saab alati:)

Kogu töö juures ehk kõige keerulisem osa oli varrukate külge õmblemine. Ma püüdsin anda endast parima, kuid õlgade juurest päris sujuvat õmblust ei saanudki. Kas on viga minu õmblemisoskuses või ehk peaksin hoopis mõtlema selle peale, kuidas sujuvamalt kahandusi teha?

Mina ikka olen teinud nii, et kui vaja servast kahandada nt 4 silmust, siis kahandan nad kohe ühtejutti ära. Juhtusin aga lugema õpetust, kus sellisel juhul soovitati need silmused ära jagada, nii et edasireal kahandad alguses 3 silmust ja tagasireal siis kood lõpus 2 tk kokku. Pole kunagi nii proovinud. Mis tähendab aga seda, et tuleb proovida!

Tänud Cäpsile, et ta pildistada viitsis!

In English:

In the last post you can see short sleeved pullover I knitted for some time ago. My own design:) But I wasn't quite happy with some details - shoulders and neckline were too tight. I didn't want to unravel it all and decided to knit another one. So I could learn from my mistakes and make it better.

This is the new pullover, with some changes and improved details. Body part is knitted on round needles (because I really don't enjoy sewing knits). On the sides I designed ribbing for better fitting. Knitting the first pullover I was hoping there were no increases necessary because the ribbing was flexible enough itself. But I was wrong. It turned out I was short of shoulder stitches afterwards. This time I made some more increases before armhole and it did help, shoulders came as wide as they should be:) And while I had some more stitches on shoulders I could do a wider neckline as well.

Starting from armholes the front and back side on body are knitted separately. Set-in sleeves are knitted separately as well and I had to do some sewing after all. At last I picked up stitches on neckline for the collar and knitted simple ribbing.

In conclusion - I love the way it came out. Well, I'm not very happy with the sleeve seams (they were quite hard to do to look beautiful) but then again they look pretty ok. Maybe better next time:) But one thing I can tell this pullover is warm and I can suggest the yarns I used (Steinbach Wolle Supersport and Katia Andes Alpaka, you can see more details at the start of this post).

Lühikeste varrukatega kampsun

Seda lühikeste varrukate ja kõrge kraega polo stiilis kampsunit võib ehk pidada üheks minu esimeseks disainikatsetuseks. Uurisin kudumi konstrueerimise kohta nii netist kui raamatutest ja hakkasin teostama ideed, mis mul juba mõnda aega silme ees olnud. Tulemusega jäin üllataval kombel rahule, kuigi siin on ka mõned vead, mida tulevikus parandada.

Muster: oma looming
Lõngad:
Steinbach Wolle Supersport (80% vill, 20% polüamiid) - tumehall (084)
Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73)
Liann Lõngad
Kokku kulus lõnga: 350 g
Vardad: nr 3,5, kaeluse jaoks nr 2,5

Ikka kipub nii olema, et kui tekib endal mingi idee kudumise osas, ei leia ajakirjadest õpetust, mis sobiks või ligilähedaseltki sarnane oleks. Võtsingi siis vastu otsuse, et proovin kõigega ise hakkama saada. Eks kogenud käsitöömeistrid teevad nagunii kõik lõiked ise, aga mina sain palju kasulikku infot knitty.com lehelt ja Anu Pinki "Kudumine" raamatust.

Raamatuga ma alustasingi ja algus oli lihtne. Tahtsin, et kampsun tuleks tihedalt ümber nagu polo, võtsin mõõdud ja hakkasin ringvarrastel torujalt kuduma. Külje peale kavandasin sooniku ja olin enda arvates teinud väga kavala liigutuse - soonik on veniv ja seega pääseb kahandustest-kasvatamistest, mida kitsa kudumi puhul muidu kindlasti teha tuleb. Suures osas idee töötas väga hästi, aga selgus, et päris ilma kasvatamisteta ikka ei saa, sest õlgade jaoks jääb silmuseid väheks.

Harutasin kootud tükid poolenisti üles ning kasvatasin enne käeaugu kahandusi kummalegi poole õlgade jaoks silmuseid juurde. Lõppkokkuvõttes jäi neid mul ikkagi väheseks, aga ei viitsinud enam uuesti kõike üles võtta.

Anu Pinki raamatu abil tegin nii käe- kui kaelaaugu kahandused. Kuna ma niigi nappe õlasilmuseid maha ei raatsind kududa, siis jäi ka kaelaauk pisut kitsaks (kuid kasutatavaks ja ma ei hakanud harutama). Keerulisem lugu oli juba varrukatega. Huvitaval kombel on Anu Pinki kudumisraamatust varrukate konstrueerimine täiesti välja jäetud. Kuidas küll saab kampsuni konstrueerimisest rääkida, kui niivõrd oluline asi puudub? Kas see arvati olevat liiga keeruline?

Aga abi ja juhiseid leidsin knitty.com lehelt.

Kui kellelgi huvi on lähemalt uurida, siis soovitan neid artikleid lugeda:
Ravellings on the knitted sleeve, part I
Ravellings on the knitted sleeve, part II
Ravellings on the knitted sleeve, part III

Ilmselt pean ma veel palju katsetama ja läbi proovima, et sellest osast paremini aru saada. Peale mõningast arvutamist-kudumist-üles harutamist sain ma valmis varrukakaare, mis sobis käeauguga.

Lõpuks tegin nö nähtamatud õlaõmblused (nõelusin kokku kokku mahakudumata silmused) ja õmblesin külge varrukad. Kehaosal küljeõmblusi teha ei olnud, kuna kudusin selle ühes tükis ringselt. Korjasin kaeluse servas silmused vardale ja kudusin 1:1 soonikus kõrge krae.

Kokkuvõtteks - üldiselt jäin ma rahule ja tulemus sai selline, nagu ette olin kujutanud. Vead, mis selle kudumise puhul sisse jäid, on liiga kitsad õlad (millest on ka fotodel aru saada) ning liiga kitsas kaelaauk (mida on ennemini tunda kui näha). Kuid las ta siis olla selline.

Lõngavalikuga jäin ka rahule. Supersport on üks minu lemmikuid, eriti just see tumehall toon. Kootud pind jääb väga ühtlane ja korrektne, villa sisaldus on suur, kampsun hoiab vormi ja hoiab ka mõnusalt sooja (testitud isegi kajakimatkal), polüamiid annab ehk sutike vastupidavust. Alvita Ericat kasutaksin ma aga edaspidigi pigem lisalõngana, triipude kudumiseks vms, sest on suhteliselt keeruline ilusat ühtlast pinda saada.

Peagi on valmimas sellest kampsunist versioon 2, kus praeguseks olen juba need mõned vead ära parandanud. Aga kuna ta päris valmis veel ei ole, siis ei oska öelda, kas ehk midagi muud pole tekkinud, millega ma arvestada pole osanud.

Tumepruunid kindad sinise triibuga

Triibumaania jätkub. Kui mulle jäi lõngakorvis korraga näpu vahele tumepruun ja türkiissinine lõngatokk, siis oli selge, et siit tulevad pruunil taustal sinised triibud.

Muster: ise
Lõngad:
Titan Wool Winner (100% meriinovill), tumepruun (7)
Steinbach Wolle Jumbo (20% vill, 80% akrüül), türkiis (58)
Liann Lõngad
Vardad: nr 2
Heegelnõel: nr 2

Kindad (või randmesoojendajad) on kootud parempidises koes, käeseljal kaunistuseks palmik, mis pisut vormi juurde annab. Palmikul on ka oma väike lisafunktsioon - kui muidu parempidine kude altäärest rulluma kipub, siis hoiab palmik siinkohal olukorra kontrolli all:)

Nii pöidlaots kui sõrmede osa on lahtised ja kaunistatud heegelpitsiga. Sõrmede juurde tegin topeltpitsi, et ülemisele servale rohkem raskust anda. Ja et ka iseloomu juurde anda, sest palmik ja pitsid koos muudavad ühe kinda tõeliselt peeneks ja naiselikuks.

Kui lõngadest üldisemalt rääkida, siis avastasin, et Winner on kindalõngana väga mõnus. Värvivalik lai, meriinovill ise pehme ja soe ega aja kihelema, samas villasele lõngale omaselt hoiab hästi vormi. Paraku kipub see küll aja jooksul kandes topiliseks minema ja siinkohal lambavillasele lõngale vastu ei saa. Ka alpaka on kulumise koha pealt parem ega reeda nii kergelt, kui tihedas kasutuses kinnas on. Samas ajab alpaka karva ja lambavillane ajab sügelema. Et ühel lõngal ühed head omadused ja teisel jällegi teised, katsu sa siis ühte ideaalset kinnast kokku kududa:)

Triibukindad lillas ja rohelises

Muster: ise
Lõng: lambavillane kodustest varudest
Vardad: nr 1,25

Tahtsin kududa midagi värvilist ja lihtsat. Ja olemasolevatest lõngavarudest. Juba mõni aeg tagasi sai ostetud peenikesed kindavardad - nr 1,25 ja nr 1. Innustust sain Kristi käsitööblogist, kus ühed kindad kaunimad kui teised ja idee tihedatest vastupidavatest kinnastest hakkas loomulikult kohe meeldima. Mustri jaoks mul seekord energiat polnud, tahtsin et oleks stressivaba kudumine, kus võimalikult vähe vaja sõrmega kusagil järge ajada. Kuna aga ühetaolist pinda kududa on igav ja mulle värvilised asjad väga meeldivad, siis oligi lahendus lihtne - koome triibud!

Kõige peenemate varrastega ma alustada ei julgenud, seega valisin 1,25 mm. Oi, kui teravad need on! Sain küll soovituse vardaotsi veidi liivapaberiga nühkida, kuid mul hetkel liivapaberit käepärast polnud ja hakkasin kohe kuduma. Eks need vardaotsad kudumise käigus ka ükskord mõnusmakas kulu ja ma otsustasin, et koon siis esialgu lihtsalt äärmiselt ettevaatlikult. Sõrmeotsad said aga korralikult läbi torgitud ja kindaid lõpetades ei tahtnud ma mõeldagi, et peaksin kohe otsa veel midagi nende varrastega kuduma.

Teine mure oli see, et vardad kõveraks kippusid minema. Kudumist see nüüd küll oluliselt ei takista, sest ega kinnas sellevõrra kõveram tule:) Aga olin siiski üllatunud, ma arvasin et need peened vardad vähe tugevamad on. Võibolla on siin süüdi ka lõngavalik, sest villavahetuse aegadest pärit lambavillane lõng on  küllaltki kare ega jookse väga libedalt. Vahel vaja päris sikutada, et silmusest läbi saada.

Aga kinnastest endist ka - põhivärviks valisin lillad toonid. Kontrastiks sutsuke helerohelist ning randmeossa ka triibuke sinist. Taaskord avastasin, et värve ei pea sugugi palju olema, saavutamaks värvilist tulemust. Piisab ühest-kahest.

Ja tuleb tunnistada, kindad said tihedad. Kui kunagi julgust on, peaks mõne keerukama kindatöö ette võtma. Muhu raamat seisab riiulis ja ootab aega, et sealt mõni isend välja valida ja järgi proovida.

Beebikampsun

Muster: Käsitöö sügis 2006
Lõng: Alvita Erica (50% vill, 50% akrüül) - sinine (73) ja roheline (3)
Liann Lõngad
Kokku kulus lõnga: vist umbes poolteist tokki
Vardad: nr 3,5
Aplikatsioonid: vildilapid (Pilvelambad villast ise vilditud)

Mõtlesin pikalt, kas alustada jälle blogimist või mitte. Blogi statistikat jälgides avastasin, et kummalisel kombel siia ikka inimesi satub. Olgu siis, proovin uuesti. Kui tavaliselt minnakse sügisel talveunne, siis mina vastupidi, enne talve ärkan:)

Beebikampsun valmis tegelikult aasta tagasi ja usun, et omanik on praeguseks sellest juba välja kasvanud. Alvita Erica on üsnagi mõnus pehme lõng ning värvitoonid rõõmsad ja kirkad. Otsustasin järele proovida, kuidas on sellest üks pisike kampsun kudada. Võibolla võiks ehk minu arvamuse järgi villa sisaldus suurem olla, hoiaks paremini vormi. Samas pehmuse üle nuriseda ei saa.

Kudumine on äärmiselt lihtne! Esi- ja tagatükk on sisuliselt nelinurksed, vaid kaeluse jaoks vaja veidi kahandada. Lihtsad põhilõiked mulle väga meeldivad, jääb rohkem aega ning energiat detailidega mängimiseks.

Seega varrukad ja kehaosa tegin eri toonides ja seljale lisasin värvilistest vildilappidest aplikatsioonid. Pisut ka esihõlma peale. Nööbid leidsin Abakhanist. Isegi külgede kokkuõmblemise õppisin ma lõpuks ära! Vanemad paistsid kampsuniga rahul olevat, pisikese omaniku käest ei saanud veel arvamust küsida:)

Decided to start blogging again. This little baby jacket was finished almost year ago. I used Alvita Erica for this project (50% wool, 50% acryl), quite soft and really colorful yarn. But I think I'd still prefer little bit more wool because of it's better fitting. 

Pattern is very easy, the front and back are almost simple rectangulars only neckline decreases necessary. I love this way because it leaves more time for details. So the body and sleeves are in different colors and the back side is decorated with felt pieces. There's a little decoration in front as well. Colored buttons I found from local craft shop. 

Linane tikandiga suvekott / Linen bag for the summer

Materjal: linane kangas, heledam ja suts tumedam beez
Vooder: linane
Tikand: mulinee
Kinnituseks tõmblukud ja krõps (ehk takjapael)


Tere-tere üle pika aja! Vaikus on siin blogis kestnud ikka väga pikka aega juba. Samasugune vaikus on olnud ka minu käsitööelus. Ilmselt oli väikest pausi vaja. Täna on mul aga väga hea meel esitleda värskelt valmis saanud kotti.


Idee sain KESoni blogist, kus sattusin selle vahva koti otsa (piltidest kohe esimene). Esialgu panin mõtte kõrva taha, et kui kunagi on aega ja tahtmist, võiks midagi sarnast proovida. Siis aga leidis sellesama koti ka ema ja otsustas, et sellise peab tema suveks endale saama:D Kuna mulle meeldib pildi järgi nuputada, siis hakkasingi lõikeid joonistama ja mõtisklema, kuidas kott tehtud on ja milline ta täpselt minul tulema peaks.


Minu koti kuju tuli veidi ümaram ja loogelisem, üldise idee ja ülesehituse jätsin samaks. Materjaliks valisin samuti linase, kuid kuna minul sobivat triibukangast võtta ei olnud, siis otsustasin koti kaunistada tikandiga. Võib vist julgelt öelda, et Muhu tikandiga (kuna siinne blogija ise puhastkarva muhulane on). Et üleni linane kott väga tuimalt ei mõjuks, kasutasin vaheldumisi heledamat linast tumedamaga.

Projekt oli mitmeski mõttes hariv. Esimest korda lõikasin ise tõmblukke lühemaks ja esimest korda õmblesin kuhugi kanti. Mitu korda tekkis tunne, et olen võtnud endale üle jõu ja võimete käiva projekti, kuid uudishimu oli tugevam ja tahtsin näha, mis sest asjast lõpuks valmis saab!


Aga vaev tasus end ära ja valmis sai pea sama vahva kott kui KESonil:) Õlarihm veel vaid hetkel puudu. Alles mõni päev tagasi leidsin sellised rõngad sangade jaoks nagu vaja ja nüüd ootan võimalust, et saaks jälle õmblusmasina taha istuda ja kott lõplikult valmis õmmelda.

***

I found the idea from this blog here (the first bag on pictures) and started making my own. I used linen fabric. While I didn't have that kind of colorful striped fabric as the bag that inspired me I decided to decorate my bag with embroidery. And to give it some more shades I mixed lighter linen with just a bit darker one.

This project was educational in many ways - first time shortening zipper, first time sewing edging. There were moments I thought this bag is mission-impossible:D But I made it and I'm happy with it!

There will be shoulderstrap, but this will take some time. At first I didn't have all the stuff I needed and at the moment I don't have sewing machine.

Meem: 7 head asja igas päevas / 7 good things in every day

Jõudsin lõpuks ka selle lubatud meemini, mille Sirliiz juba tükk aega tagasi mulle edasi andis. Ma kohe päris istusin ja mõtlesin neid 7 asja.


Esimene, mis kindel - iga hommik algab tassitäie kuuma kohviga. Ei saa öelda, et ma nüüd suur kohvigurmaan oleksin, aga harjumus on juba pikka aega ja muidu enam ei kujuta ettegi. Seda lihtsalt on vaja:)

First thing in the morning - a hot cup of coffee. I'm not exactly a coffe gourmet but I've used to start my mornings like this for a very long time and can't imagine it could be any other way:)


Teiseks on mul välja kujunenud iga hommikune ja õhtune jalutuskäik. Trenni inimene ma ei ole ja kui sammulugeja sain, siis otsustasin need 10 000 sammu päevas ära teha. Nüüdseks on sellest kujunenud väga meeldiv harjumus, mida ma tõesti naudin. Pisut pikem jalutuskäik tööle annab aega mõtteid klaarida ja tervisele on see ka ainul hästi mõjunud.

The second good thing - a little walk in the morning and in the evening. I'm not very sporty person but when I got my step counter I started counting my steps! Not less than 10 000 a day. And I really enjoy those walks, they give you some time to think about stuff. And it's good for the health as well!


Enamasti meeldib mulle jalutamise ajal muusikat kuulata. Varem ei tekkinudki päeva jooksul sellist momenti, kus saaks segamatult just oma lemmikumuusikat kuulata ja ma tundsin sellest päris puudust. Seega kaks head asja korraga!

Most of the time I like to listen some music when walking. Actually I didn't have any time for that before. So now I got two good things at the same time:)


Kõige suurem rõõm on muidugi igasugune käsitöö tegemine. Siia alla oleks kohe panna terve rida väikseid rõõme igas päevas, mida mulle meeldib teha. Vahet ei ole, kas õmblen või koon või vildin või heegeldan.

And of course, the most biggest joy in my every day life is doing craft - knitting, felting, crocheting - doesn't matter what, I love it all!


Kuigi ma väga kirglik kokkaja ei ole, meeldib mulle hea toit ja vahel meeldib mulle ka ise midagi väga head teha. Selle pildi peale on nüüd küll üks tõsine kokkamine kinni püütud:P Kui mu mälu ei peta, siis tuli siit lõpuks riisisalat.

Cooking is not my greatest passion but I love good food and sometimes I like to cook something good myself.


Aegajalt meeldib mulle ikka sirvida käsitööajakirju ja raamatuid ja siia alla käivad ka kõikvõimalikud käsitööblogid. Selle vastu patustan ma regulaarselt ka tööl, kui väikest pausi tahan ja siis käin ja googeldan ringi.

I like all kind of craft magazines and books and blogs. Often I find myself browsing the blogs even when should be working...

Ja loomulikult on kindlasti igapäevaseks suureks rõõmuks mu pere, kõik sõbrad ja toredad inimesed, kellega koos saab ikka aegajalt midagi ette võetud.

And finally of course my family and my friends:) What would be life without them!

Ilmselt on meem juba pikka aega ringelnud ja keeruline on leida neid, kellele juba poleks edasi suunatud. Aga siiski-siiski - Heleena, Maarit ja Alleraa - teie blogist ei leidnud ma seda meemi veel teps mitte:) Et kui siia lugema juhtute ja mahti on, siis pildistage ja kirjutage oma seitsmest toredast asjast.

Veel mõned prillitoosid / Few more felted glasses cases

Seekord sellised õrnad beežid. Nende pildistamine oli vist kõige keerulisem. Pildistamise ajal tundus, et saab ülevalgustatud ja hiljem arvutis, et ikka liiga tumedad... Aga pildi peale nad sain.


Üks üleni beež ja teine beeži-sinise kombinatsioon. Teise prillitoosiga tegelikult oli lugu nii, et beež vilditükk sai lihtsalt otsa! Ja üks sinine tükk oli lihtsalt üle. Ja kuigi alguses ei tahtnud ma neid mitte kokku panna, siis lõpuks hakkas mulle see variant palju rohkemgi meeldima kui üleni ühetooniline.


Sinise-beeži prillitoosi juures ma katsetasin ka varianti, kus ma mitte ei õmble aplikatsioonikest peale, vaid nõelvildin. Tulemus ei saanud selline nagu lootnud olin, aga samas omamoodi põnev ja karvane. Ja pisut teistmoodi kui mummud, mida olen viimasel ajal siin-seal kottidel kasutanud.


***

This time something beige and gentle. Taking pics of those cases was the most difficult. During the shooting it looked like to be overexposed but afterwards editing in computer they looked still too dark. Finally I got the pics I'm happy with:)

One of them is all over beige, the other one half beige and half blue. The real reason was that I came short of beige felt and had one piece of blue left over. At first I couldn't see them together in one case but now I just love the combination!

With this case I decided to use some new techniques, not sewing the appliques on case but needle felting. The result didn't come out as I expected but I like the way it did come out. Sweet and furry. I have been using needle felted bubbles in my work before but this is something different and new for me. Needs to bee experimented some more.

Vilditud prillitoosid / Felted glasses cases

Blogis on küll pikka aega vaikus olnud, aga ma pole teps mitte niisama istunud. Disainisin ja viltisin ja õmblesin ja tulemuseks on mitu uut prillitoosi.

Nagu ikka, kõigepealt viltisin käsitsi valmis terve kuhja vildilappe (kasutatud Pilvelammastest tellitud merino viltimisvilla, mis mulle järjest rohkem ja rohkem meeldib). Siis hakkasin erinevaid toone ja tükke kokku sobitama. Idee ja disain on samad, mis juba varemgi tehtud. See on muidugi kõige mõnusam osa, kus saab mõelda ja nuputada. Mõni idee oli juba varem olemas, mõni asi tekkis tegemise käigus. Ja nagu ikka, need mõtted, mis tekivad täiesti juhuslikult, on need kõige paremad:)

Viimasena õmblesin kõigile prillitoosidele voodrid. Igaüks sai vastavalt oma värvitoonile sobiva. Voodrite õmblemine vist ongi selle töö juures kõige tüütum. Seal enam midagi väga mõelda ei ole, lõiked olen kõik varem valmis joonistanud. Ainult vaja masinal kokku siristada.

Prillitoosid lähevad müüki Etsy poodi.

Täna jõuan lähemalt näidata kahte prillitoosi.

Esimese jaoks sai kokku vilditud hele- ja tumerohelist villa (need on veel järelejäänud varud Novita Hahtuvainen'st). Pealt kaunistasin vilditükkidega ja tikkisin siia-sinna mõned lilled. Ei suutnud vastu panna ka kiusatusele lisada paar seemnehelmest. Tulemuseks sai selline samblaroheline metsaalune.



Teine prillitoos on segu oranzist, tumepunasest ja kärtsust roosast. See roosa on üks minu lemmikvärve ja sellepärast sai see prillitoos valdavalt just seda tooni:)



NB! Aitäh Sirliiz meemi eest! Lugesin sinu oma, mis inspireeris ka mind ennast kirjutama, aga kogun ikka esialgu veel hoogu. Loodetavasti jõuan peagi ka selleni:)

***

It's been pretty quiet here for a while but I haven't been sitting for doing nothing... I have been designing and felting and sewing and I have finished some glasses cases as a result:)

As usual I started with felting lots of different pieces in different colors, then matching the felted pieces together, designing, playing - my favorite part! I already had worked out some ideas, but I love when things just happen and the ideas pop out themselves. The last thing was sewing linings which was maybe the most boring part cause there's really nothing to think about. Just sewing-sewing-sewing... But every single piece got its own matching lining!

I'm able to present only few cases today but hope to show you others as well soon!

Glasses cases will be available in my Etsy shop.