Ja valmis ta ongi - minu Apricot Jacket!

Mudel: Apricot Jacket (Rebecca 27) - kootud pildi järgi
Lõng: Katia Espiga (50% puuvilla, 50% akrüüli), khaki roheline (nr 27), kokku kulus ca 350 g
Vardad: nr 3

Lõpuks ometi:) Peale väikest ehmatust lõngaga, mis vahepeal poest otsa oli saanud, jõudsin ma selle kampsuni ikkagi viimaks valmis. See mudel pärineb idee poolest kudumisajakirjast Rebecca, mida ma ise küll kunagi oma silmaga näinud pole. Kampsuni leidsin blogisid sirvides. Algne nimetus peaks olema Apricot Jacket, aga mul ta nii väga aprikoos karva pole...

Siit paar pilti, mis ma netist leidsin (esimene neist on originaal ajakirjast, teise on kudunud Domesticat ja kolmanda autor on Elli):


Ja siit siis minu kampsun:


Kuna õpetust ei suutnud ma kusagilt leida, siis pidin ma piltide järgi ise pusima ja nuputama. Iseenesest midagi keerulist see ei olnudki, aga aega võttis ikkagi. Kokku läks mul kogu selle loo peale 4 nädalat - kindlasti oleks ka kiiremini saanud, kui ei peaks tööl käima ja vahepeal muu eluga tegelema...

Põhimõtteliselt on tulemus päris ok. Igatahes selga julgen panna ja see ongi kõige olulisem:) See tähendab, et aega pole tühjalt raisatud ja tulemus on vaeva väärt. Paraku muidugi leidub paar pisiasja, mis mind ennast häirivad. Seljaosa võibolla ei ole just päris see, mis ette kujutasin. See soonikute triip ei peaks ülevalt niimoodi lehviku moodi laiali minema. Aga seal võib ka asi olla selles, et ma seljatüki suts kitsama tegin, kui esitükid kokku... Turja pealt võiks rohkem ruumi olla, aga samas ei kisu see väga hullu ja seljas olles üldse ei häiri.

Ja kokkuõmblemist peaks veel harjutama. Vahel ongi tunne, et tükid võib ju perfektselt valmis kududa, aga kokku õmmeldes tuleb hinge kinni pidada - et nüüd midagi ära ei vussiks. Just varrukate külge õmblemise juures kipub õmbluse koht siuke pusserdis jääma.

Aga no eks see kõik ole harjutamise asi.