Sügis tuleb

Sai siin kapis suurpuhastust tehtud ja leidsin ühed sokid, mis kunagi elukaaslasele jõuludeks tegin.


Need vist ongi päris esimene sokipaar, mis kudunud olen. Said nati liiga suured. Kui oleks kombeks jõulude ajal ameerika moodi kamina külge sokke riputada, siis oleksid siuksed sokid igatahes olemas:)

Kuna sügis on kohe-kohe algamas ja ka kudumismõtted liiguvad külmema aja poole, siis siit ühed kindad, mis ma eelmine talv kudusin.


Inspiratsiooni sain Maru kinnastest, mis on minu meelest kõige-kõige armsamad-originaalsemad-lahedamad kindad, mida ma üldse kunagi näinud olen. Armusin silmapilkselt. Ja nagu ma blogidest lugenud olen, pole ma ainus. Pidin endale ka kuduma sellised, kuigi teatavate kahtlustega. Nimelt hakkas mind siinkohal südametunnistus piinama - et kuivõrd korrektne see ikkagi on, võtta ette ühe kunstniku loometöö ja teha järgi. Kui mingi kudum ongi kohe avalikult õpetusena üles riputatud, siis on see teine asi. Aga antud olukorras on tegemist ikkagi autoritööga ja kui mina järgi teen, siis pole see midagi muud kui plagiaat.

Ma siiski kudusin kindad valmis. Kivide ja paeltega ei kaunistanud. Kuna hinges ikka kripeldas, siis otsustasin, et kui koon, siis pisut teistmoodi. Inspiratsiooni millesti leida ei ole iseenesest kuritegu ja kui veidi ise asja edasi arendada ja juurde mõelda, siis tulebki välja juba minu oma looming. No need kindad said küll väga samasugused, aga mul on plaan veel midagi selles stiilis meisterdada. Väga ilusad on ka Susa kootud kindad. Ma nüüd ei tea küll, kas ka tema sai idee just Maru kinnastest. Aga kui ka sai, siis tulemus on minu meelest väga hea ja originaalne.

Vat siuksed mõtted siis seoses käsitöö ja inspiratsiooniga. Huvitav oleks lugeda, kas ka teistel on selliseid dilemmasid tekkinud.

Õmblemispisik?

Mõtlesin, et õmbleks ka vahepeal midagi. Sellel alal ma eriti palju kätt proovinud ei ole. Nukuriideid sai küll omal ajal tehtud. Ja seal suutsin ma asja ikka nii kaugele välja arendada, et tegin riideid lausa lõigete järgi - õmblesin pluusile tillukese krae ja isegi tibatillukesed varruka otsad.

Riietest olen endale vaid ühe kleidi kobamisi tööõpetuse tunnis õmmelnud ning kaks paari velvetpükse. Ühed neist said isegi vaat et ribadeks kantud. Teised aga jäid kappi seisma. Said liiga kitsad ja ebamugavad. Vanaema küll ütles, et nendega sa istuda ei saa, aga mina oma jonni ei jätnud, sest püksid olid peegli ees imetledes nii kenad... Aga seda tuleb mul tunnistada, et juba esimesel päeval, kui ma nendega koolis käisin, olid õhtuks siit-sealt õmblused lahti tulnud...

Ja sinna see õmblemistuhin mul ka jäi. Nüüd olen plaani võtnud õmblusmasinaga uuesti suhteid soojendada. Kangas on olemas, idee on olemas, ka lõiked ja õpetus on olemas. Paraku pean vaid ootama esimest võimalust, et emale külla sõita, sest mul endal õmblusmasinat ei ole. Veidi kardan ka - et äkki ei saa asjast asja ja keeran hea tükki riiet untsu. Kangas ise on linase-viskoosi segu, väga romantiline-roosiline. Nu loodame parimat...

Valmis:) Minu Rusted Root

Mudel: Rusted Root (Zephyr Design) - kootud taas kord pildi järgi
Lõng: Katia Bamboo (60% bambus, 40% puuvill), hele beez, kokku kulus ca 200-250 g
Vardad: ringvardad nr 3,5 (äärte jaoks nr 2)

Selline ta siis sai:

Kui tohib ise kiita, siis minu meelest päris armas:) Olin väga positiivselt üllatunud, kui lõpuks valmis pluusi selga tõmbasin. Sobis nagu valatult ja seda tänu sellele, et sain kudumise käigus pidevalt pooleli olevat tööd selga panna ja kontrollida, kas asi ikka klapib.


Ülevalt kaelaava on üsna avar. Ma ei tea veel, kuidas see lõng kandes käituma hakkab, et kas venib jne. (muidu on küll väga mõnus ja pehme see bambuse lõng, julgen soovitada). Ma väga loodan, et püsib vormis, sest muidu ma kardan, et hakkab õlgade pealt äkki alla vajuma. Aga see on hetkel ka ainus asi, mis mul võibolla muret teeb. Tegelikult olen ma ikkagi üliõnnelik, et ma ei pidanud kordagi midagi üles harutama. Pitsi muster mõne koha peal läks veidi sassi, aga tühja kah. Kuna väga aru pole saada, siis lasin asjal jääda nii nagu on. Seega - ainult puhas kudumisrõõm.


Ilmselt kavatsen ma veelgi kududa niimoodi ühes tükis asju.

Pool tehtud, pool veel teha

Siin on pilt praegusest seisust:


Idee on lihtne - luua ringvarrastele kõik silmad, nii esi- kui tagatüki ning varrukate omad. Ja siis ringselt kududes hakata raglaani joont mööda silmi kasvatama. Kui kampsuni laius on käes ja samas ka käeaugu osa piisavalt pikk, siis lihtsalt mõlema varruka silmad tõsta abivardale oma aega ootama ja ainult kehaosa ringselt edasi kududa. Just niipalju kui pikka kampsunit keegi tahab. Hiljem siis tuleb kumbki varrukas eraldi valmis kududa. Võib kududa pikad käised, aga mina teen oma pluusil vaid paar cm soonikut otsa. Ma arvan, et ilmselt pean kaenla alt veidi õmblema ka paar pistet, sest muidu kipub sinna auk jääma. Ja valmis ta ongi:)

Puhvis varrukate saamiseks kasvatasin kohe üsna alguses igast silmast 2 ning paar cm enne lõpetamist kahandasin need lisasilmad ära.



Kui kedagi selline raglaani kudumine rohkem huvitab, siis koostasin endale enne kudumist väikese õpetuse ja selle saab siit (püüdsin teksti kohendada, et oleks ikka arusaadav ka kellelegi teisele peale minu enda). Loodan et sellest on abi, vähemalt saab asja tuumast aimu ning igaüks võib ise edasi katsetada.

Asi edeneb

Vastuseks küsimustele, mis on tekkinud seoses selle raglaani kudumisega - kõik kogu kupatus tuleb ühes tükis, st. varrukad koon ka kohe külge. Eelmises postituses on mul pildi peal pluusi ülemine osa. Fotolt pole tõesti aru saada, mis pidi see asi varrastel on, mul endalgi oli kudumise alguses raske ette kujutada, et see siin on nüüd krae:) Ja tegelikult on kudumine ise väga lihtne - ainus asi, mida ma jälgima pean, on pitsi muster esiküljel. See kipub vahel segamini minema.

Olen kudumisega juba poole peal. Üritan siia peagi veel pilte lisada ja paar sõna pikemalt ka sellest, kuidas ja mida täpselt tegin.

Algus on tehtud

Otsisin ja uurisin ning avastasin lõpuks, et ülevalt alla raglaan on tõesti väga lihtne:) Eriti meeldib mulle asja juures see, et hiljem midagi õmmelda ei ole vaja. Kui keegi veel otsib õpetust selle kohta, siis knitty.com on üks tore koht, ingl. k juhend on siin.

Ja kampsuni (kui selle kohta nüüd kampsun just öelda saabki) tegemise välja nuputamine osutus kardetust lihtsamaks. Muidugi on mul vara hõisata, sest olen alles ülemise osaga poole peal ja kes teab kui mitu korda ma asja üles pean harutama... Aga vähemalt on mul ettekujutus olemas.

Lõngaks valisin Katia Bamboo. Tooni mõtlesin tükk aega ja lõpuks võtsin helebeezi.


Mul polegi ringvarrastega varem rohkem kokkupuudet olnud, kui aegajalt mõnele kampsunile kraed peale kududa. Millegipärast tundus ringselt kudumine kuidagi keeruline olevat - aga väga mõnus on!

Siit pilt minu pooleli olevast tööst:

Lähengi nüüd edasi kuduma:)