Sügis tuleb

Sai siin kapis suurpuhastust tehtud ja leidsin ühed sokid, mis kunagi elukaaslasele jõuludeks tegin.


Need vist ongi päris esimene sokipaar, mis kudunud olen. Said nati liiga suured. Kui oleks kombeks jõulude ajal ameerika moodi kamina külge sokke riputada, siis oleksid siuksed sokid igatahes olemas:)

Kuna sügis on kohe-kohe algamas ja ka kudumismõtted liiguvad külmema aja poole, siis siit ühed kindad, mis ma eelmine talv kudusin.


Inspiratsiooni sain Maru kinnastest, mis on minu meelest kõige-kõige armsamad-originaalsemad-lahedamad kindad, mida ma üldse kunagi näinud olen. Armusin silmapilkselt. Ja nagu ma blogidest lugenud olen, pole ma ainus. Pidin endale ka kuduma sellised, kuigi teatavate kahtlustega. Nimelt hakkas mind siinkohal südametunnistus piinama - et kuivõrd korrektne see ikkagi on, võtta ette ühe kunstniku loometöö ja teha järgi. Kui mingi kudum ongi kohe avalikult õpetusena üles riputatud, siis on see teine asi. Aga antud olukorras on tegemist ikkagi autoritööga ja kui mina järgi teen, siis pole see midagi muud kui plagiaat.

Ma siiski kudusin kindad valmis. Kivide ja paeltega ei kaunistanud. Kuna hinges ikka kripeldas, siis otsustasin, et kui koon, siis pisut teistmoodi. Inspiratsiooni millesti leida ei ole iseenesest kuritegu ja kui veidi ise asja edasi arendada ja juurde mõelda, siis tulebki välja juba minu oma looming. No need kindad said küll väga samasugused, aga mul on plaan veel midagi selles stiilis meisterdada. Väga ilusad on ka Susa kootud kindad. Ma nüüd ei tea küll, kas ka tema sai idee just Maru kinnastest. Aga kui ka sai, siis tulemus on minu meelest väga hea ja originaalne.

Vat siuksed mõtted siis seoses käsitöö ja inspiratsiooniga. Huvitav oleks lugeda, kas ka teistel on selliseid dilemmasid tekkinud.