Lilled, lilled, lilled jätkuvad

Seelik. Ajakirjast "Käsitöö". Korra juba varem õmmeldud. Abakhanis ringi uidates jäi üks linane kangas lihtsalt näpu vahele ja ei saanud enam lahti lasta:) Kohe oli seeliku pilt silme ees. Mõeldud, tehtud.

Lõige: paanidega seelik ajakirjast "Käsitöö", suvi 2007
Kangas: 55% lina, 45% viskoosi

Mingil kummalisel põhjusel oli mul selle seelikuga palju ülesharutamist ja uuesti õmblemist. Aga ma ei jätnud jonni, kui juba teha, siis võimalikult hästi ja võimalikult täpselt selline, nagu ette kujutanud oled. Esiteks tegin seeliku lühemaks ja teiseks ülevalt osast veidi kitsamaks, leiutades niiviisi pea päris oma lõike. Kui seda seelikut veelkord peaksin õmblema, siis ilmselt mõtleksin ka variandi peale, kus värvlit ei ole. Sest peale värvli õmblemist tundus mulle, nagu oleks vöökoha istuvus pisut kohmakamaks muutunud (mis pildi pealt jääb ilusti pluusi varju).

Sellega on aga ühtlasi mu viimase aja õmblustööd esitletud. Hetkel on varrastel üks väike projekt, kus paari uut ideed katsetan ning loodan, et ei ole oma võimeid üle hinnanud:)

Pildid tegi Cäps. Fotol olevat kootud topi saab lähemalt näha siit postitusest.

Suvine pluus nr 2 - vallatult lilleline!

Kuna ma eelmise pluusiga päris rahule ei jäänud, võtsin sama lõike uuesti ette ja õmblesin uue pluusi. Seekord juba omapoolsete muudatustega.

Lõige: Burda 02/2007 (või lõikeleht nr 7831)
Kangas: 100% puuvill

Ehk siis - esimese asjana mõõtsin lõiked üle:) Ma pole seda vist siiani kunagi varem teinud. Pole ennast nii targaks pidanud, et lõike istuvust ise üle hinnata, küllap nad seal ajakirjas teavad paremini... Aga ülemõõtmine kahtlemata tasus ära (ja ilmselt on see absoluutselt kohustuslik liigutus enne igat õmblemist, mina lihtalt olen alles algaja). Tulemusena otsustasin teise suurusnumbri kasuks.

Teiseks tegin pluusi ca 4 cm pikemaks. Kuna lõigetel on selle tarbeks spetsiaalsed kohad ära näidatud, siis muidugi käärid kätte ja lõige pooleks. Kui aga kahte poolt uuesti kokku hakkasin sobitama, jäin nõutult seisma... keskkoha sissevõtted ei klappinud enam teps mitte. Õmblusajakirju sirvides sain targemaks, et sel moel lõigete suurendamine-vähendamine jääb kena ainult siis, kui jääda maksimaalselt paari cm piiresse. Seega ajasin lõike uuesti välja ja otsustasin, et see lisa 4 cm peab siis minema allaserva. Olgu ette öeldud, et lõpptulemusega jäin ise rahule, aga kui seda juhtub siin lugema mõni kogenud õmbleja, siis võib nõu anda, kuidas sellises olukorras toimida - et kas natuke lisada juurde keskkohas ja natuke allaserva? Või kui keskkoht muidu paigas, siis ikka kõik allaserva?

Õmblema asudes oli esimene ehmatus kangaga, mis kippus õmblemisel kiskuma. Reguleerisin küll niidipinget siia ja sinna, vahetasin nõela, aga justkui midagi palju ei muutunud. Peale pressimist jäi küll kõik õnneks ilus, kuid mõneti võttis see hoogu maha ikkagi. Ja olgugi, et valisin poest endameelest lollikindla 100% puuvillase kanga. Võibolla ongi nii õhukeste puuvillastega?

Kuna ma seekord Burda nn ümbrikulõike pealt lõiked maha ajasin, tähendab see automaatselt 1,5 cm õmblusvaru igas servas. Pean tunnistama, et nii suur õmblusvaru on mõnes kohas lausa nuhtluseks. Eriti just kraed õmmeldes. Ja krae selle pluusi juures kõige keerulisemaks osutuski. Suurim üllatus tabas peale krae kokkuõmblemist, kui õpetus käskis kaelaserva jäävad õmblusvarud 0,7 cm peale kärpida. Ehk et kõik need õmblused, mis ma olin hoolikalt sättinud ja otsad sõlminud, tuli nüüd läbi lõigata? Hoidsin hinge kinni ja lõikasin... Mina lihtsalt sõlmin igasugused õmbluste otsad, alati, sõltumata kas nad jäävad mõne muu õmbluse sisse või mitte. Sest ma paaniliselt kardan kogu loo üleshargnemist. Aga olgu, ilmselt nad seal ajakirjas siiski teavad paremini...

Ausaltöeldes, minu meelest on see Peeter Paani kraegu üks omajagu kummaline nähtus. Krae õmblusvarude katmiseks läheb peale diagonaalkant, mis õmmeldakse pluusi külge koos kraega ja hiljem keeratakse õmblusvarude peale. Aga nii jääbki. Ehk et õmblusvarud jäävad sealt alt lõbusalt piiluma. Mina ikka tahaks altserva ka kinni õmmelda, aga siis ei jääks teiselt poolt ilus. Kui oleks paksem kangas, aitaks ilmselt peitepiste.

Maadlesin mis ma maadlesin, kuid pluusiga jäin lõpuks rahule! Seljas istub hästi ja mulle endale tundub nagu päris:) Eks kogemuste nappus ole see, mis vahel aega nõuab.

Pildid tegi taaskord Cäps, minu isiklik fotograaf:)

Valge linane pluus suveks

Hei-hei kõigile! Kuigi blogi põhjal seda öelda ei saaks, on olnud vahepeal palju-palju käsitöölisi tegemisi. Talvel sai kootud kaks kampsunit, millest esimene läks täies mahus ülesharutamisele. Seejärel tuli üks põnevam projekt ühe raamatu tarbeks, millest saan kirjutada siis kui õige aeg käes. Kevade saabudes aga ostsin endale lõpuks ometi õmblusmasina ning peale seda olengi rohkem õmmelnud kui kudunud.

Selle valge pluusiga alustasin tegelikult vist juba paar aastat tagasi, aga kuna vene keelsest Burdast päris hästi aru ei saanud, jäi asi toppama. Saanud nüüd oma õmblusmasina kätte, otsustasin esimesena vanad asjad lõpetada.

Lõige: Burda 02/2007 (või lõikeleht nr 7831)
Kangas: lina-viskoosi segu



Kuna vene keelega mul lood just hästi pole, tellisin netist inglise keelse Burda lõikelehe. Sest mulle ei anna rahu, kui mingi asi on pooleli ja lahendamata. Nimelt ei osanud ma sellel pluusil esialgu kraed peale õmmelda. Niinimetatud Peeter Paani krae oli minu jaoks esimene kogemus. Ja selguski, et olin lihtsalt mõne detaili jätnud välja lõikamata...



Muide, nende nn Burda ümbrikulõigete pealt olengi vist kõige rohkem õmblemist õppinud. Seal on nii selgelt ja arusaadavalt kõik pisemadki sammud lahti kirjutatud. Aja aga näpuga järge ja õmble.



Kõige rohkem meeldivad mulle selle pluusi juures väiksed armsad puhvis varrukad. Ja ümarate nurkadega krae muidugi ka:) Kuid üldpikkus on minu meelest liiga lühike ja külgedelt ehk oleks võinud rohkem sisse võtta. Kuna ma aga nagunii unustasin nööbiliistud liimriidega tugevdada ja varrukaid otsa õmmeldes ei jälginud päris täpselt kokkuõmblemise märke, siis otsustasin päris uue pluusi õmmelda. Sellest aga õige pea järgmises postituses:)

Ja ikka-jälle suured tänud Cäpsile, kes pildid tegi!