Suvine pluus nr 2 - vallatult lilleline!

Kuna ma eelmise pluusiga päris rahule ei jäänud, võtsin sama lõike uuesti ette ja õmblesin uue pluusi. Seekord juba omapoolsete muudatustega.

Lõige: Burda 02/2007 (või lõikeleht nr 7831)
Kangas: 100% puuvill

Ehk siis - esimese asjana mõõtsin lõiked üle:) Ma pole seda vist siiani kunagi varem teinud. Pole ennast nii targaks pidanud, et lõike istuvust ise üle hinnata, küllap nad seal ajakirjas teavad paremini... Aga ülemõõtmine kahtlemata tasus ära (ja ilmselt on see absoluutselt kohustuslik liigutus enne igat õmblemist, mina lihtalt olen alles algaja). Tulemusena otsustasin teise suurusnumbri kasuks.

Teiseks tegin pluusi ca 4 cm pikemaks. Kuna lõigetel on selle tarbeks spetsiaalsed kohad ära näidatud, siis muidugi käärid kätte ja lõige pooleks. Kui aga kahte poolt uuesti kokku hakkasin sobitama, jäin nõutult seisma... keskkoha sissevõtted ei klappinud enam teps mitte. Õmblusajakirju sirvides sain targemaks, et sel moel lõigete suurendamine-vähendamine jääb kena ainult siis, kui jääda maksimaalselt paari cm piiresse. Seega ajasin lõike uuesti välja ja otsustasin, et see lisa 4 cm peab siis minema allaserva. Olgu ette öeldud, et lõpptulemusega jäin ise rahule, aga kui seda juhtub siin lugema mõni kogenud õmbleja, siis võib nõu anda, kuidas sellises olukorras toimida - et kas natuke lisada juurde keskkohas ja natuke allaserva? Või kui keskkoht muidu paigas, siis ikka kõik allaserva?

Õmblema asudes oli esimene ehmatus kangaga, mis kippus õmblemisel kiskuma. Reguleerisin küll niidipinget siia ja sinna, vahetasin nõela, aga justkui midagi palju ei muutunud. Peale pressimist jäi küll kõik õnneks ilus, kuid mõneti võttis see hoogu maha ikkagi. Ja olgugi, et valisin poest endameelest lollikindla 100% puuvillase kanga. Võibolla ongi nii õhukeste puuvillastega?

Kuna ma seekord Burda nn ümbrikulõike pealt lõiked maha ajasin, tähendab see automaatselt 1,5 cm õmblusvaru igas servas. Pean tunnistama, et nii suur õmblusvaru on mõnes kohas lausa nuhtluseks. Eriti just kraed õmmeldes. Ja krae selle pluusi juures kõige keerulisemaks osutuski. Suurim üllatus tabas peale krae kokkuõmblemist, kui õpetus käskis kaelaserva jäävad õmblusvarud 0,7 cm peale kärpida. Ehk et kõik need õmblused, mis ma olin hoolikalt sättinud ja otsad sõlminud, tuli nüüd läbi lõigata? Hoidsin hinge kinni ja lõikasin... Mina lihtsalt sõlmin igasugused õmbluste otsad, alati, sõltumata kas nad jäävad mõne muu õmbluse sisse või mitte. Sest ma paaniliselt kardan kogu loo üleshargnemist. Aga olgu, ilmselt nad seal ajakirjas siiski teavad paremini...

Ausaltöeldes, minu meelest on see Peeter Paani kraegu üks omajagu kummaline nähtus. Krae õmblusvarude katmiseks läheb peale diagonaalkant, mis õmmeldakse pluusi külge koos kraega ja hiljem keeratakse õmblusvarude peale. Aga nii jääbki. Ehk et õmblusvarud jäävad sealt alt lõbusalt piiluma. Mina ikka tahaks altserva ka kinni õmmelda, aga siis ei jääks teiselt poolt ilus. Kui oleks paksem kangas, aitaks ilmselt peitepiste.

Maadlesin mis ma maadlesin, kuid pluusiga jäin lõpuks rahule! Seljas istub hästi ja mulle endale tundub nagu päris:) Eks kogemuste nappus ole see, mis vahel aega nõuab.

Pildid tegi taaskord Cäps, minu isiklik fotograaf:)